/nginx/o/2010/12/03/477611t1hd858.jpg)
Rootsi ajaloolaste sõnul ei olnud Kleopatra VII (69 – 30 eKr) esimene kuulus naisvaarao oma suguvõsas, Ptolemaioste dünastias.
Kleopatra VII ei olnud oma dünastia esimene kuulus naisvaarao
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talle eelnes 200 aasta varem kuninganna Arsinoë II, kes samuti valitses kui vaarao, kirjutab Discovery News.
Ajaloolased analüüsisid Arsinoë kroonil olevaid märke ja sümboleid ning iidseid Egiptuse reljeefe. Nad jõudsid järeldusele, et tegemist oli naisvaaraoga.
Arsinoë II (316 – 270 eKr) oli uurijate arvates esimene Ptolemaioste dünastia naissoost valitseja. Ptolemaiosed olid Egiptuses võimul umbes 300 aastat kuni roomlased riigi aastal 30 eKr. vallutasid.
Arsinoë tõsteti jumalanna seisusse juba tema eluajal ning tema kultus kestis 200 aastat pärast tema surma.
«Ta oli Egiptuse naisvalitseja samamoodi nagu kuulsad Hatshepsut ja Cleopatra,» selgitasid arheoloogid.
Makedoonia valitseja Aleksander Suure kindralist sai Egiptuse valitseja Ptolemaios I Soter (366 – 283 eKr) ja Ptolemaioste dünastia rajaja. Arsinoë oli tema tütar.
Arsinoëd peetakse Kleopatra üheks kuulsamaks naissoost esivanemaks.
«Arsinoë ei olnud oma ajastu tavaline naine. Ta osales lahingutes ja võistles olümpiamängudel, kus ta sai kolm võitu hobukaarikute juhtimises,» lausus Rootsi Göteborgi ülikooli uurija Maria Nilsson.
Arsinoë abiellus 16-aastaselt oma isa armee 60-aastase kindrali Lysimachosega ning kolis Kreekasse elama.
Kui ta mees 18 aastat hiljem suri, abiellus ta oma poolvenna Ptolemaios Keraunusega. See abielu sai järsu lõpu, kui armukade mees tappis Arsinoë kolmest pojast kaks.
Pärast seda pöördus Arsinoë Egiptusse tagasi ning temast sai valitseja koos Ptolemaios II-ga.
Uurijate sõnul on selle kuulsa naise kroonil olemas kõik märgid, mis viitavad temale kui tegelikule valitsejale.
«Kõik märgid viitavad, et teda kummardati ta eluajal kui naisvaaraod. Ta oli Alam-Egiptuse ja ta mees Ptolemaios II Ülem-Egiptuse valitseja,» selgitas Nilsson.
Arsinoë võrdsustati ta eluajal jumalannade Isise ja Hathoriga. Tema auks rajati Aleksandriasse tempel Arsinoëion ning peeti Arsinoëia festivali.
Arsinoë krooni kandsid hiljem ka teised Ptolemaioste dünastia naisvalitsejad Kleopatra III ja Kleopatra VII.
«Ptolmaioste dünastia naistele oli nende esiema Arsinoë II suureks eeskujuks ning järglased võtsid temalt palju üle,» lausus Aleksandria ülikooli klassikalise arheoloogia professor Mona Haggag.