/nginx/o/2010/12/02/476883t1hdfbd.jpg)
Austraalia New South Walesi ülikooli teadlaste sõnul on noorte mõrtsukhaide lõuad liiga nõrgad, et püüda ja tappa suuremat saaki nagu inimesed ja hülged.
Noored mõrtsukhaid on «puudega teismelised»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul on see probleem veel ka noortel täiskasvanud mõrtsukhaidel, kirjutab The Telegraph.
«Need haid kasvavad väga kiiresti, samas kui nende kõhrelise skeletti tugevnemine võtab märgatavalt kauem aega. See tähendab seda, et enne täiskasvanuks saamist saavad nad püüda söögiks vaid väikseid kalu, mitte traditsiooniliselt suurt saaki,» selgitasid teadlased.
See aitab seletada ka asjaolu, miks noored haid inimesi ei ründa – nende lõuad on liiga nõrgad.
Noored haid on samas ka ise saagiks, eelkõige mõõkvaaladele.
«Seda on raske uskuda, kuid noored mõrtsukhaid on «puudega teismelised», kellel jääb suur saak saamata. Kuigi Steven Spielbergi film «Jaws» tegi mõrtsukhaidest kuulsused, on need haid nooruses väga haavatavad. Nad ei sünni supertapjateks, selleks saamine võtab aastaid,» selgitas zooloog Toni Ferrara.
Teadlased jõudsid sellisele järeldusele, olles uurinud ühte noort kinnipüütud mõrtsukhaid. Tema põhjal koostati arvutimudel, kuidas haid jahivad ja saaki tapavad. Uuringusse lisati võrdluseks ka tiigerhai.
Digitaalmudelid näitasid, et tiigerhaide lõuaehitus lubab neil rünnata väikseid, kiiresti liikuvaid kalu. Kuid mõrtsukhaide lõuad on võimsamad ning sobivad püüdma saaki, mis ulatub väikekaladest kuni suurte mereimetajateni.
« Noorte mõrtsukhaide lõuad ei kannataks suure saagi hammaste vahele võtmise painet välja. Nende lõuad ei ole piisavalt tugevalt mineraliseerunud. Kui nad ikkagi katsetavad suure saagiga, siis võivad nad lõuavigastuse saada,» tõdes uuringu kaasautor Stephen Wroe.