Peruu aladel hakati kokalehti kasutama 8000 aastat tagasi

Aymara indiaanihõimu naine kokalehte suhu pistmas Foto: SCANPIX

Arheoloogilised leiud tõendavad, et Peruu alade elanikud hakkasid kokalehti närima 8000 aastat tagasi.

Loode-Peruus asuvatest majajäänustest leiti kokalehtede ja kaltsiumirikaste kivimite segu jäänuseid, kirjutab BBC.

Arheoloogide sõnul põletasid kohalikud hõimud neid kivimeid, saamaks lupja. Lubjast ja kokalehtedest valmistati segu, kuna lubi aitas kokas leiduvate ainete eraldumist aktiveerida.

Uurijate sõnul nihkus kokalehtede kasutuselevõtu aeg 3000 aasta võrra varasemaks.

Kokalehtedes leidub suures koguses alkaloide. Tänapäeva tuntuim alkaloid on kokaiin.

Inkade ühiskonnas näriti kokalehti kui ravimit, sest lehtedel on ergutav toime. Samuti vähendavad need näljatunnet ja aitavad seedida ning aitavad kõrgmäestiku ja vähese hapniku tingimustes paremini toime tulla.

USA Vanderbilti ülikooli arheoloog Tom Dillehay ja ta kolleegid leidsid tõendusmaterjali nii näritud kokalehtede kui ka kivimite kohta, millest saadud ainet lisati lehtedele.

Tõendid leiti alalt, mille kuiv kliima aitas säilitada iidse tsivilisatsiooni jäänuseid.

Dillehay kinnitusel on leid umbes 8000 aasta vanune.

«Me ei leidnud kunagistest majapidamistest tõendeid koka laialdase ja liigse kasutamise kohta. Sellest saab järeldada, et kokalehtede närimine oli tegevus, mida sai teha mingitel näidustustel ja piirangutega,» selgitas arheoloog.

Ta lisas, et kokalehtede närimist peetakse üsna hiliseks ehk paarituhande aasta vanuseks nähtuseks.

«Tegelikult oli see Andide piirkonnas iidne majanduslik, sotsiaalne ja ka religioosne traditsioon. Tänapäeval püütakse Andides kokalehtede tootmist vähendada, kuna kokat seostatakse kokaiiniga,» selgitas Dillehay.

Kokapõõsas ehk koka-punapuu (Erythroxylum coca) on punapuuliste sugukonda kuuluv taimeliik, mis pärineb Lõuna-Ameerika loodeosast. Kokapõõsas on tänapäeval tuntud oma alkaloidi kokaiini poolest, mida eraldatakse taime lehtedest.