Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Uus dokfilm uurib paranähtusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Filmimees Urmas E. Liiv.
Filmimees Urmas E. Liiv. Foto: Raigo Pajula

Homme esilinastub Kanal 2s Urmas E. Liivi dokumentaalfilm Pärnumaal Häädemeestel elavast õppejõust ja arstist Ivo Koltsist, kes väidetavalt on püüdnud fotodele ja filmilindile maavälised olendid.



Häädemeeste ufo-müsteerium on ennegi teletegijate tähelepanu köitnud. Tänavu kevadel jõudis Tartu Ülikooli anatoomiaõppejõud Kolts oma tõendusmaterjaliga ka ETV saatesse «Pealtnägija». Seal aga leiti, et fotod, millelt paistavad veidrad valgusvihud, on kõigest Liivi lahel sõitvad laevad ning seda, et tegemist pole mingite tulnukatega, väitis ka tuntud ufoloog Igor Volke.

Urmas E. Liiv tundis aga siiski, et asi on uurimist väärt. ««Pealtnägija» pakkus välja ühe variandi, aga mina arvan, et tol ajal ei olnud Ivol veel sellist materjali nagu praegu,» nentis Liiv. «Võib-olla andis ta «Pealtnägijale» ebaõnnestunud võtted, mida on võimalik teisiti tõlgendada. Ka mulle näitas ta ainult väikest osa oma materjalist.» Selline saade nagu «Pealtnägija» ei saakski Liivi sõnul endale midagi muud lubada, kui ufo-juttude ümberlükkamist.

Mitu hooaega saadet «Selgeltnägijate tuleproov» juhtinud Liiv tunnistab, et temast on paljude silmis saanudki paranähtuste magnet. «Ma ei taha seda rada nüüd nii sügavaks ka tallata, aga midagi olen ma tõepoolest näinud,» nentis ta.

Dokumentaalfilmis selgub, kuidas ufod, jumal ja inglid Häädemeeste elanike arvates seotud on ning millise jõu abil Volke patsiendid terveks saavad. «Nemad on selle maailma enda jaoks selgeks mõelnud ja mingisse süsteemi pannud – ja kui see nende arvates nii ongi, siis andku tuld,» ütles Liiv, kes ühel ööl ka ise mingid tundmatud tulukesed filmilindile püüdis. «Mul ei olnud mingit spetsiaalset tehnikat, aga ma nägin, et seal liikusid mingid tuled, mis jäid hiljem selle küla kohale pikaks ajaks seisma,» kirjeldas ta läbielatut. «Palun seletage, mis see on!?»

Liiv ei ole nõus kriitikaga, et Kolts mere ääres lihtsalt tähti või majakatulesid pildistab. «Need ei olnud mingid tähed! Need tulid üksteise järel ei tea kust ja kadusid ei tea kuhu.»

Et veider tuledemäng lindile saada, tuli Liivil mitu ööd koos Koltsiga taevast vaatlemas käia. «Ja siis ühel korral see õnnestuski,» ütles ta, lisades, et peale salvestatu enda ilmneb Koltsi fotodelt ka üks õõvastav kokkusattumus, aga seda saab näha juba filmis.

Väitele, et moodsa fototehnikaga on võimalik erinevaid valguskujutisi luua, vastab Liiv, et tema eesmärk ei olegi midagi tõestada või postuleerida, vaid edasi anda meeleolu, kuidas Häädemeeste inimesed elavad.
«Mul ei ole selle kohta seletust, mis ma seal nägin,» tunnistas Liiv. «Kindlasti on kõigel mingi põhjendus, aga ma ei võtnud filmi teadlikult mingeid vastuvaidlejaid – las vaatajad ise mõtlevad, mis seal on.»

«Eks need, kes mere ääres elavad, näevad igasugu asju – teadjaid ja nägijaid on tegelikult väga palju, aga rääkijaid on vähe,» tõdes Liiv, et inimesed võõristavad kaamera ees rääkimist.

Lisaks Koltsile on dokumentaalfilmil teinegi peategelane – 63-aastane norrakas Anita, kes pärast doktoriga kohtumist ja Häädemeestele jõudmist on veendunud, et just see on koht, millest saab lähitulevikus kogu maailma kese ja kuhu koonduvad vaid väljavalitud.

Tagasi üles