Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Angelina Jolie ärritab Bosnia sõjas vägistatuid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Angelina Jolie Ungaris uue filmi võtteplatsil
Angelina Jolie Ungaris uue filmi võtteplatsil Foto: SCANPIX

Bosnia sõja ajal seksuaalvägivalla ohvriks langenud kritiseerivad sellest sõjast filmi tegevat Hollywoodi staari Angelina Jolied.

Organisatsioon Women Victims of War (WVW) avaldas teadaande, milles nende arvates ei suuda staar sõjas olnud naiste kannatusi mõista, kirjutab The Telegraph.

WVW saatis vastavasisulise kirja ka ÜRO põgenikekomiteele (UNCHR), mille heatahte saadik Jolie on.

Kirja saatjate sõnul on nad mures Jolie poolt tehtava filmi sisu pärast.

Jolie käe all valmiv film räägib armuloost mosleminaise ja kristlasest serblase vahel  1992 – 1995 kestnud Bosnia sõja ajal. Filmivõtted algasid selle aasta oktoobris Ungaris.

Jolie tahtis osa filmist üles võtta Bosnias, kuid loa saamisega tekkis raskusi. Selle kuu alguses sai staari filmimeeskond siiski loa teha paar panoraamvõtet. Teda ennast nendel võtetel kohal ei olnud.

Enne võtete algust hakkasid Serbias levima kuulujutud, et tegemist on looga, kus mosleminaisest vägistamisohver armub oma ründajasse, kes on serblasest mees.

Jolie saatis siis Bosnia võimudele käsikirja koopia. Bosnia produktsioonifirma, mis kuulub Joliele, kinnitas et vägistamisteemat filmis ei ole.

Jolie kinnitas, et soovib ebakõlade silumiseks Bosnia sõjas vägistatud naisi ühendava organisatsiooni liikmetega kohtuda. Kuid see kohtumine jäi ära.

«Angelina teeb oma filmiga suure vea. Ta ei käitu nagu ÜRO heatahte saadik ning selle tõttu tuleks tal sellest positsioonist loobuda,» seisab WVW kirjas.

WVW juhi Bakira Hasecici sõnul kutsus Jolie nad Ungarisse endaga kohtuma, kuid nad loobusid sellest.

«Kuriteod pandi toime Bosnias, me peaksime kohtuma temaga siin. Tahame rääkida näost näkku,» selgitas Hasecic.

1992 – 1995 kestnud Bosnia sõda nõudis umbes 100 000 inimese elu. Ametlikel andmetel vähemalt 20 000 mosleminaist langes vägistamise ohvriks.

Tagasi üles