Eesti Muusikaauhinnad 2020

Carl Benzi auto naerdi 130 aastat tagasi välja

Carl Benzi 1888. aastal valminud Motorwagen

FOTO: Wikipedia.org

Saksamaa Berliini keiserlikku patendiametisse viidi 29. jaanuaril 1886 patendipalve erilise sõiduki kohta, mis liikus mootori abil.

Tegemist oli leiutaja Carl Benzi leiutisega, mille üle naerdi, kuna siis liikusid kõik hobuste, mitte kummalise ja ohtliku sõiduki abil, mille puhul hobuseid ei vajatud, edastab Yle.

Benzi patendidokument DRP 37435 on koos Gutenbergi piibli ja Inglise keskaegse õigusakti Magna Cartaga UNESCO maailmapärandi nimekirjas.

Benzi kummalist sõidukit nähti Saksamaal Mannheimis esmakordselt 1885. aastal liikumas ja see tekitas nii hämmeldust kui hirmu, kuna puudusid hobused.

Kuid 1886. aasta jaanuaris sai Benz oma leiutisele patendi ja  seega oli olemas maailma esimene auto.

Motorwageniks nimetatud sõiduki algus oli raske ja sellega sõitmine keeruline. Mitmel katsesõidul ütles mootor üles ning autot näinud naersid selle peale, pidades Benzi hullluks.

Benzi auto patendidokumendil on kirjas, et tegemist on isesõitva sõidukiga, mille jõuallikaks on ühesilindriline mootor, mille võimsus on 0,75 hobujõudu. Kütusena kasutati ligroiini ehk toorbensiini. Sõiduki tippkiirus on umbes 16 kilomeetrit tunnis.

Benzi masinat ei tahtnud esmalt mitte keegi. Benz aga ei andnud alla, kuigi 19. sajandi lõpu Saksamaa helged pead ei näinud mootorsõidukites tulevikku.

1888. aasta augustis valmis Benzil kolmas versioon Motorwagenist ja siis tegi ta naine Bertha Benz midagi, mis muutis ajalugu.

Bertha Benz tegi koos poegade Eugeni ja Richardiga reklaamitriki, minnes Carl Benzi teadmata autoga sõitma. Nad suundusid kodust rohkem kui 100 kilomeetri kaugusel asuvasse Pforzheimi. Ema vajas poegi sõidul abiks, kuna auto käivitamisel oli vaja jõudu  ja autot tuli ülesmäge sõites vahel tagant lükata.

Bertha Benzi ja poegade testsõit sai suure tähelepanu osaliseks ning rahvale hakkas auto meeldima.

Carl Benzil valmis 25 Motorwagenit, mis ta ära müüs. Bertha Benzi sõiduteekond on nüüd Saksamaal ajalooline mälestustee.

Ajaloolaste arvates ei olnud Benz ainuke, kes auto leiutas. Temaga samal ajal tegeles autoga teine sakslane Gottfried Daimler, kes elas Benzist vaid paarikümne kilomeetri kaugusel. Nad ei kohtunud oma eluajal mitte kunagi ega teadnud üksteise tegevusest.

Benzi ja Daimleri firma ühendati alles 1926. aastal.

Kui Benzi auto Motorwagen oli kolmerattaline, siis Daimleri Motorkutsche põhines neljarattalisel vankril.

On ka neid, kes peavad auto leiutajaks hoopis kolmandat sakslast, Austriasse migreerunud Siegfried Marcust. Tema kohta käivad dokumendid hävitati Teise maailmasõja ajal natside poolt. Teada on, et Marcus oli juut ja see võis olla hävitamise põhjuseks.

Carl Benz suri 1929. aastal ja oma eluajal ei saanud ta leiutise eest tunnustust, mida ta väärinud oleks. Benz ei osanud äri ajada, oma masinatele litsentsi saada ja selle tõttu ei ole ta järglased saanud mitte ühegi Benzi firma auto eest sentigi.

Carl Benzi esimeste autode mootorites oli kütusena kasutusel ligroiin ehk toorbensiin, mida tol ajal müüdi apteegis.

Heidelbergi lähedal asuv Wieslochi apteek, kust Bertha Benz 1888. aastal läbi sõites ligroiini ostis, reklaamib end tänapäeval maailma esimese tanklana.