Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Pildid ja video: Challengeri katastroofist möödub täna 30 aastat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy

Täna möödub 30 aastat, mil USA kosmosesüstik Challenger vaid 73 sekundit pärast starti plahvatas ja seitse astronauti hukkusid.

Astronautide seas oli ka ameeriklannast õpetaja Christa McAuliffe, kes pidi olema esimene tavakodanik kosmoses, edastab foxnews.com.

28. jaanuaril 1986 oli Floridas Cape Canaveralis Kennedy kosmosekeskuses jahe, kuid päikeseline päev. Kosmosesüstik Challenger oli valmis startima oma kümnendale lennule, millega pidi Ameerika Ühendriikide kosmoseajaloos algama uus etapp.

Challengeri lennust olid huvitatud sajad tuhanded inimesed nii USAs kui teistes riikides.

USA kosmoseagentuur NASA oli enne Challengeri katastroofi 25 aastaga teinud 55 õnnestunud kosmoselendu. Kosmosemissioonid olid muutunud rutiiniks, mille tõttu oli Challengeri pardal õpetaja Christa McAuliffe, kes valiti välja sadade kandidaatide seast.  Ta pidi kosmoses olles andma koolitunde ning tõttu olid paljud tema õpilased ja ka teised lapsed tema kosmosesesse minemisest huvitatud.

Challenger tõusis probleemideta õhku ja esialgu tundus, et kõik kulgeb plaanitult, kuid siis oli taevas näha valget suitsujuga ja kollakasvalget Y-tähe kujulist pilve, mis tekkis süstiku plahvatamisest.

Challenger plahvatas vaid 73 sekundit pärast starti ning see leidis aset pardal olnud meeskonnaliikmete lähedaste, kes starti jälgisid, silme ees.

Challengeri meeskonda kuulusid lisaks Christa McAuliffe`ile ka Ellison S. Onizuka, Michael J. Smith, Francis R. (Dick) Scobee, Gregory Jarvis, Judith A. Resnik ja Ronald E. McNair.

Süstiku komandöri Francis Scobee lesk June Scobee Rodgers kommenteeris nüüd 30 aastat hiljem Challengeri õnnetust ja oma mehe kaotust.

Tema sõnul tekkis süstiku plahvatamist näinute seas tardumus ja hämming, sest juhtunut oli raske uskuda.

«See oli kohutav, mu mõistus ja keha ei kuulanud enam sõna. Ma ei suutnud isegi trepist alla minna, mu pojal tuli mind aidata. Tekkis halvatud tunne,» meenutas ameeriklanna.

Plahvatanud süstiku osad ja hukkunud leiti hiljem Atlandi ookeanist, kuid süstikutükke on seni jõudnud Florida rannikule.

NASA uurimine näitas, et Challengeril plahvatas parempoolse tahkekütusekiirendi tihendi purunemise tõttu välispaak.

Uurijad tõid esile, et mitme lennuga oli tihend võrdlemisi kulunud. CBS News andmetel olid NASA insenerid palunud starti edasi lükata, kuna nende arvates võis öine jahedus mõjutada tahkekütusekiirendi tihendeid. Kuna starti oli varasemalt mitu korda edasi lükatud, langetas NASA otsuse enam mitte lükata.

 Hukkunute lähedaste arvates käitus USA kosmoseorganisatsioon vastutustundetult.

Scobee Rodgersi sõnul ei saa eluga edasi minna, kui ei andestata.

Pärast Challengeri katastroofi asus NASA süstikute vigu uurima ja parandama ning kaks ja pool aastat ei toimunud ühtegi missiooni.

Kosmosesüstik Challenger nimetati HMS Challengeri järgi, mis oli aastatel 1872 - 1876 mereuuringuid teinud Briti korvett.

Tagasi üles