2016 on liigaasta, miks veebruaris on iga nelja aasta tagant üks päev juures?

FOTO: Vida Press

Iga nelja aasta tagant on veebruaris 29 päeva, mis tähendab, et tegemist on liigaastaga.

Lisapäev on tingitud Maa liikumise ja Gregoriuse kalendri vahest, edastab The Telegraph.

Maa teeb Päikese ümber tiiru 365,24219878  päevaga, kuid Gregoriuse kalendris on vaid 365 päeva. Seega tuleb kalendrisse lisada lisapäev, mis tekitab liigaasta, et meie kalender oleks sünkroonis Maa tegeliku liikumisega.

Varem kehtinud kalendris lahendati see probleem nii, et selles oli aastas 355 päeva ja iga kahe aasta tagant 22 päevaga lisakuu.

Kui Julius Caesarist sai Rooma keiser, siis andis ta oma astronoomile Sosigenesile ülesandeks luua senisest parem kalender. Astronoom käis välja 365 päevaga aasta ning iga nelja aasta järel tuli lisada üks päev. Sellega sündis 29. veebruar.  Juliuse kalender hakkas kehtima 1. jaanuaril 45. aastal eKr.

16.sajandil leidsid paavst Gregorius XIII astronoomid, et Juliuse kalendris tekkis iga 1000 aasta kohta kaheksa liigset päeva. Seega tekkis kalendriaasta ja päikeseaasta vahe.

Gregoriuse kalendrisse viidi sisse parandused, milles iga 400 aasta jooksul langes ära kolm Juliuse kalendri päeva. Sellega täpsustus Maa aasta pikkus, mille keskmiseks kestuseks on 365,2425 päeva.

Gregoriuse kalender kehtestati 1582. aastal, olles seni maailmas kõige enam levinud kalendriks.

Gregoriuse kalendri kasutusele võtmisel jäeti vahele kümme kuupäeva, nii et 4. oktoobrile 1582 järgnes kohe 15. oktoober 1582.

Juliuse kalendrit nimetatakse vanaks kalendriks ja Gergoriuse kalendrit uueks kalendriks põhjusel, et eristada nende erinevat ajanäitamise viisi.

Keskmise aasta pikkus on 365,2425 ööpäeva = 8765,82 tundi = 525 949,2 minutit = 31 556 952 sekundit.

Lihtaasta pikkus on 365 ööpäeva = 8760 tundi = 525 600 minutit = 31 536 000 sekundit.

Liigaasta pikkus on 366 ööpäeva = 8784 tundi = 527 040 minutit = 31 622 400 sekundit.