/nginx/o/2010/11/26/473422t1h815f.jpg)
Kanada Calgary ülikooli teadlaste sõnul aitas suurte imetajate tekkele kaasa hiidsisalike väljasuremine.
Hiidsisalike väljasuremine tõi kaasa suurte imetajate tekke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiidsisalikud kadusid meie planeedilt ootamatult 65 miljonit aastat tagasi, kirjutab Daily Mail.
25 miljoni aastaga tekkisid imetajad, kelle kehakaal ulatus 17 tonnini. Hiidsisalikega koos eksisteerinud imetajad kaalusid maksimaalselt vaid kümme kilogrammi.
Arvatakse, et kuna loodus ei salli tühja kohta, siis asusid imetajad hiidsisalike poolt jäetud auku täitma.
«Hiidsisalikud kadusid ootamatult ning keegi ei söönud enam suurtes kogustes taimi. See oli üks põhjus, miks tekkisid uued suured taimetoitlastest imetajateliigid,» selgitas bioloog Jessica Theodor.
Ta lisas, et imetajatele oli järsku toitu külluses ning see aitas kaasa nende suurenemisele.
«25 miljoni aastaga muutusid imetajad märgatavalt. Geoloogilises mõistes on see ajavahemik üsna lühike. Tegemist oli seega ülikiire evolutsiooniga,» nentis uurija.
Theodor ja ta kolleegid jõudsid sellisele järeldusele, olles uurinud iga kontinendi suurimaid maismaaimetajaid.
Maal kunagi elanud suurimaks imetajaks oli sarveta ninasarvik, kelle keha kõrgus maast oli 5,5 meetrit. Ta elas tänapäeva Euraasia aladel 34 miljonit aastat tagasi.
Tänapäeva suurimaks imetajaks peetakse aga sinivaala. Need vaalad võivad kasvada 33 meetrit pikkuseks ja kaaluda üle 150 tonni.