/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2010/11/25/473187t1h85ac.jpg)
Metsakutsu, “Testament” Metsakutsu, kodanikunimega Rainer Olbri peaks esindama kodumaise hipi ja hopi koorekihti ja ilmselt esindabki, sest üldiselt kõneldakse temast ainult head või pole mulle lihtsalt midagi halba ette sattunud. Ju ta siis on.
Metsakutsu “Testament”
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üsna kaua mängiva plaadini jõudis kodanik alles sel aastal. Kaua mängib “Testament” selle tõttu, et koosneb kahest plaadist, millest üks vana ja teine uus testament. “Vanal Testamendil” on deklamaatori varasemad lood, “Uuel Testamendil” vastavalt uued palad.
Noh, deklameerib Metsakutsu kenasti ja “Uue Testamendi” lugude taustad on ilusad ja põnevate sämplitega (muusika autor Siim Kasemaa, produtseering ja miksimine Anton Must). “Vana Testament” hea taustaga ei hiilga ja ongi vaadeldav peamiselt kui ajaloodokument tõelistele hipi ja hopi gurmaanidele.
Majakovski kirjutas kunagi, et kui taevas süttib kas või üksainus täht, tähendab on seda kellelegi vaja. Kindlasti on ka Metsakutsu “Testamenti” kellelegi vaja. Esimeseks tutvumiseks eestikeelsete räpparite maailmaga “Uus Testament” ilmselt sobib, “Vana Testament” vaevalt. Sellele, kes kõnealuse žanriga sina peal pole, pole mõtet süveneda, mõjub tüütavalt ja maneerlikult, aga see vist ongi eestimaise hiphopi eeltingimus. Teadjatele ja fännidele pakub “Testament” muidugi puhast rõõmu, sest sõnu seada paistab kodanik Olbri oskavat, aga kuivõrd ta suudab “metsa kõntsast puhastada” nagu ta ise ütleb, on väga, väga kahtlane.