Inimaju suudab säiltada 1000 terabitti infot

Foto: Vida Press

Ameerika Ühendriikide teadlaste sõnul on inimaju infosäilitamise võime varemarvatust märgatavalt suurem.

Ajuteadlased mõõtsid sünapsite, mis mängivad aju infoedastuses ja mälus tähtsat rolli, infosäilitamisvõimet, edastab Daily Mail.

Ilmnes, et üks sünaps suudab säilitada 4,7 bitti informatsiooni. See tähendab, et inimaju kogu infosäilitamisvõime on üks petabitti ehk 1 000 000 000 000 000 bitti ehk 1000 terabitti. Üks petabitt võrdub näiteks 13,3 aasta HD-TV salvestistega.

20 petabitti aga vastab infole, mida otsitakse iga päev Google´i abil. 50 petabitti aga säilitab kogu inimkonna kirjutised alates kirjaliku ajaloo algusest ja kõikides keeltes.

Uuringu üks läbiviijatest, Salki instituudi teadlane Terry Sejnowski sõnas, et hipokampuse neuronitel kulub vähe energiat, kuid samas on nende infokogus suur.

«Aju infosäilitussüsteem on väga suur, ulatudes vähemalt petabitini, olles samas kategoorias WWWga (World Wide Web). Meie mälestused ja mõtted tekivad aju elektrilise ja keemilise aktiivsuse tõttu,» selgitas teadlane.

Ajutöö sõltub neuronitest, sünapsitest ja neurotransmitteritest.

Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus, mis toodab neurohormoone ja võtab vastu, muundab ja kannab üle elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks.

Sünaps on koht, kus ühe neuroni ehk närviraku akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või meeleelundi, lihas- või näärmerakuga.

Igal neuronil on tuhandeid sünapseid.

Neurotransmitter ehk virgatsaine on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.

Varem arvati, et aju nii lühiajalise kui pikaajalise mälu maht hipokampuses on vaid 1 – 2 bitti.