Ekstsentrilise itaallasest neurokirurgi Sergio Canavero väitel suutsid Hiina arstiteadlased siirata edukalt elusale ahvile uue pea.
Video: Itaalia kirurgi väitel said hiinlased hakkama elusale ahvile pea siirdamisega
Canavero tekitas möödunud aastal skandaali, kui paljastas, et tal on tulevikus plaanis hakata inimpäid siirdama, edastab Daily Mail.
Itaalia neurokirurg on viimastel aastatel teinud koostööd Hiina ja Lõuna-Korea teadlastega, tehes peasiirdamiseksperimente hiirte, ahvide ja inimlaipadega.
Canavero sõnul on nad kogunud piisavalt andmeid selliste operatsioonide kohta, et neid edukalt teha.
Itaallase arvates astuti ahvile eduka peasiirdamisega suur samm edasi inimpeade siirdamise suunas. Tema huviobjektiks on 30-aastane venelane Valeri Spiridon, kellel on raske keha hävitav haigus, Werdnig-Hoffmani tõbi ja kes vajaks mitut uut siirdatud kehaosa.
Canavero on avaldanud meedias peasiirdamistest fotosid, millel on näha operatsioonijärgseid õmblusi nagu Frankensteini filmides.
Itaalia neurokirurgi teatel viis ahvi peasiirdamine läbi Hiinas Harbini meditsiiniülikoolis kirurg Xiaoping Ren. Katsed näitasid, et kui ahvipea oli jahutatud miinus 15 kraadini, siis ei tekkinud ajukahjustust.
Kuna sel juhtumil ühendati vaid veresooned, lihased ja kõõlused, kuid mitte lülisammast ja närve, siis jäi selle ahvi keha halvatuks. Teadlased hoidsid ahvi uurimiseks elus 20 tundi, enne kui ta elu lõpetasid. Ei ole teada, kas loom tundis pärast siirdamist valu.
Canavero teatel on olemas juba tehnika, mille abil saaks edukalt siirata ka inimpea, kus peadoonoriks võiks olla isik, kes on kuulutatud ajusurnuks.
Inimpea siirdamise korral peaks nii doonoril kui patsiendil lõikama pea, selgroo ja muud organid samaaegselt, kasutades tänapäeva kõige paremat operatsioonitehnoloogiat.
Kõige keerulisem olevat selgroo ja närvide läbilõikamine ja uuesti ühendamine, kuid seda saavat edukalt teha meditsiinilise eriliimi abil, mis tagab nende organite ellujäämise. Veresooned, lihased ja kõõlused ühendatakse samuti ja pärast seda viiakse uue pea saanu neljaks nädalaks koomasse, et kaks eri osa kokku kasvaksid.
Paranemise ajal antakse patsiendile kergeid elektrišokke, et ergutada kokkukasvamisprotsessi.
Teooria kohaselt peaks patsient koomast väljatoomise järel olema suuteline liikuma, tundma pead ja rääkima. Siis alustatakse raviga, et keha uut pead ära ei tõukaks. Samuti saab patsient psühhoteraapiat, et oma uue peaga harjuda.
Canavero teatel on ta alates 2013. aastast teinud hiirtel rohkem kui 1000 peasiirdamist. Sellised operatsioonid võtavad aega umbes kümme tundi.
Itaallase väitel on Hiinas tehtud ka esimene edukas inimpea siirdamine, kuid ta ei avalikustanud, kes tegi ja kellele tehti.