Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Islamiriigi ajakirja uues numbris kuulutatakse sõda.......šiiitidele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Islamiriigi ajakirja Dabiq 13. number
Islamiriigi ajakirja Dabiq 13. number Foto: twitter

Äärmusrühmituse Islamiriik internetiajakirja Dabiq 13. numbris kuulutavad džihadistid sõja üllatuslikult «valeusklikele» moslemitele, kuna peavad neid lääneriikide kodanikest isegi ohtlikumaks.

56-leheküljelises ingliskeelses väljaandes õigustatatakse šiiitide tapmist, mille kohta on mitu põhjendavat artiklit, edastab Huffington Post.

Šiiidid on võimul nii Iraanis kui Iraagis ning neil on sadu aastaid kestnud vastuolu sunniitidega.

«Ajakiri õigustab šiiitide tapmist, samas kahetsedes, et Islamiriigi sunniitidest võitlejad on neid liiga vähe tapnud. Islamiriik tõstatas selle teema, kuna peab šiiite ohuks,» selgitas USA julgeolekuanalüütik Ryan Mauro.

Islamiriigi arvates on šiiitide hävitamine õigustatud, kuna nad on sunniitidega võrreldes vähemuses, olles nagu väike valeusklike sekt.

«Iraagis on lahvatanud leek, mis paisub aina suuremaks. Allahi loal ja toetusel hävitame valeusulised,» seisab Dabiqi artiklis.

Mauro lisas, et Islamiriik seostab šiiite ja juute antikristuse ja maailmalõpuga, millest tulevad võitjana välja sunniidid. Islamiriik kasutab šiiitidevastast retoorikat ka uute sunniitidest liikmete värbamisel.

Maailma 1,6 miljardi moslemi hulgas on 85 protsenti sunniite. Sunniitide arvates on nemad ainuõiged prohvet Muhamedi pärandi edasikandjad, mitte šiiidid.

Sunniidiriigid on näiteks Saudi Araabia, Egiptus, Türgi ja Pakistan.  Iraagis, Iraanis ja Aafrika riikides seevastu on suur osa moslemeid šiiidid.

Läbi ajaloo on šiiidid eitanud kogukonna poolt valitud moslemijuhtide võimu, kummardades usujuhte, kelle nende arvates on valinud prohvet Muhamed või Allah.

Sunniitide ja šiitide vaheline lõhe ulatub tagasi prohvet Muhamedi surma järgsesse aega. Muhamed suri 632. aastal pärast mida sai moslemite esimeseks kaliifiks Muhamedi liitlane Abu Bakr. Šiiidid on arvamusel, et valitsejaks oleks pidanud saama Muhamedi väimees Ali bin Abu Talib.

Nüüdisajal on nii sunniidid kui šiiidid seotud mitmete terroriorganisatsioonidega.

Al-Qaeda, al-Shebab, Islamiriik ja Boko Haram on sunniitide terroriorganisatsioonid. Iraani sponsoreeritud grupeeringud, kaasa arvatud Hezbollah on aga šiiitide omad.

Tagasi üles