Kas oled üks neist, kellele meeldib sageli dušši võtta ja end liigsooja veega pesta? Asjatundjate sõnul võivad need mõlemad kahjulikud olla.
Liigne pesemine toob kasu asemel kahju
Austraalia nahaarstide liidu juht Stephen Shumak selgitas, et tänapäeva inimesed pesevad end liiga sageli, hävitades sellega nahalt kaitsvad bakterid ja naharasu, edastab Sydney Morning Herald.
«Sagedane pesemine eemaldab nahalt kaitsva rasu ja mikroorganismid, mille tõttu võib nahk kuivaks muutuda ja sinna satuvad kergemini kahjulikud bakterid ja viirused, mis võivad nahaärritust ja –haigusi tekitada,» teatas nahaarst.
Shumaki sõnul tekitab nahale probleeme ka veetemperatuur, mis võib olla liiga soe. Jaheda talvise ilmaga mõnuletakse sageli sooja duši all, kuid see on nahale ohtlik, sest vesi uhub naha pinnalt kaitsekihi ära. Samuti võib liigne küürimine nahapinna mikrobioloogia paigast nihutada.
«Kui võtad liiga sageli dušši, siis kasulikud bakterid kaovad ja võivad tekkida nahahaigust põhjustavad pärmseened. Naha floora tasakaalutus tekitab ka aknet ja mõjutab astmat,» jätkas Shumack.
Nahaarsti arvates peaks dušši võtma siis, kui on vajadus ja keha niiöelda ütleb, et nüüd tahab puhastamist.
Väheliikuvad inimesed võiksid end pesta 1 – 3 korda nädalas, treenijad vastavalt sellel, millal nad treenivad.
Schumak rõhutas, et dušši ja vanni võtmine ei ole kuigi vana harjumus, regulaarselt hakati seda tegema alles 50 – 60 aastat tagasi.
«Sage pesemine on ühiskonnas levinud trend ja seda tehakse avaliku surve mõjul. Sotsiaalselt on aktsepteeritav lõhnata hästi. Teada on, et higi tekib enim kaenlaalustes, mitte kogu kehal,» jätkas arst.
Shumack soovitab pesemisel keskenduda kehal paikadele, mis tõesti vajavad pesemist ning alati ei ole vaja kasutada seepi ega dušigeeli. Ta lisas, et pideva seebi kasutamise taga on reklaamimõjud, mitte tegelikud vajadused.
Arst lisas, et pesemisvesi peaks olema piisavalt soe, et end hästi tunda, mitte liiga jahe, mitte liiga kuum.
Dušši võib võtta igal õhtul sel juhul, kui tegemist on võrdlemisi jaheda veega.