Presidendi nõunikuna töötanud Iivi Anna Masso sunniti kevadel päevapealt ametist lahkuma. Masso väitel toodi ta ohvriks, et varjata president Toomas Hendrik Ilvese aastaid kestnud armuafääri Ievaga.
Iivi Anna Masso: nad viskasid mu välja nagu koera
19. jaanuar 2016, 21:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Radar» kohtus Massoga tema Helsingi kodus, kuhu ta kolis mullu märtsis, kui ta oli presidendi kantseleist sule sappa saanud.
«Minu aeg kantseleis oli üle kahe aasta. Laias laastus esimene aasta oli okei ja teine aasta enam ei olnud okei. Konkreetselt tuli see Kroonika lugu, mis paisati eetrisse kevadel 2014.
Seltskonnajakirjas Kroonika ilmus ilma ühegi allikata lugu, kus pandi paari toona Evelin Ilvesega abielus olnud president Toomas Hendrik Ilves oma nõuniku Iivi Anna Massoga.
«Ma mäletan ühte pikka ja rasket tööreisi Washingtoni ja Londoni. Selle paari päeva järel tundus, et ilmselt see välisosakonna juhataja, kes oli enne meid Washingtonist koju läinud, oli midagi pannud liikvele. Tavaliselt võeti reisilt tulles rõõmsalt vastu ja uuriti, et kuidas läks, aga tookord oli mul vastas selline betoonist müür.»
«Presidendi kantselei ei ole kunagi arvanud, et Iivi Anna Masso ja presidendi suhted on midagi muud kui töised. Siin majas pole kunagi ühtegi sellist inimest töötanud, kes oleks midagi muud arvanud,» ütles presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam.
Masso arvates oleks pidanud kantselei sellele loole reageerima, kuid seda ei tehtud.
«Sellest ei tahetud üldse rääkida. Et ah, sa peaksid olema meelitatud ja see läheb ju mööda. Et Kroonika kirjutab ju ikka suhetest ja see ja see jäid ka vahele, kui nad abielus olid,» sõnas Masso.
Sildam selgitas, miks kantselei toona Massot ei kaitsnud: «Iivi Anna Masso sai selles samas Kroonika loos sõna. Ta kinnitas, et tema suhe presidendiga on ainult töine. Ma arvan, et see artikkel ei mõjutanud presidendi, tema abikaasa ega teiste mainitud inimeste kuvandit. See on alati selline mõttekoht, kui palju seltskonnajakirjandusele jõudu pühendad.»
Masso sõnul tekkis tema vastu töökiusamine, kus kõik kolleegid pöördusid tema vastu. Sildam rõhutas aga, et tema pole kantseleis töötatud üheksa aasta jooksul kordagi näinud, et kedagi oleks kiusatud.
«Sellest tuleb selline skisofreeniline tunne, et sa enam ei tea, keda võid usaldada ja keda mitte.»
Üks Masso väidetest on see, et tema toodi ohvriks, et varjata Ilvese ja toonase nimega Ieva Kupce juba särisenud suhet.
«Teda ma nägin juba esimese aasta jooksul väga palju ja nad olid väga tihedalt ja lähedalt koos ja suhtlus oli selgelt isiklik. Presidendi töösuhted käivad läbi kantselei, lepitakse kokku läbi kantselei ja töötajad on alati juures. Isegi, kui sõpradega räägitakse tööjuttu, siis on töötajad juures. Meie töö oli olla ka presidendi mälu eest ja pidime tegime märkmeid, et teada, kuhu kellegagi jutt pooleli jäi. Ieva Kupcega veetis president kõigil konverentsireisidel väga palju aega koos ilma, et kantselei oleks selles kuidagi osalenud.»
«Nõunikud ei ole presidendile lapsehoidjad. Nõunikud annavad presidendile nõu. See on nende funktsioon,» kommenteeris Sildam. «Temasse suhtuti siin majas kui professionaali.»
Viimane piisk tööandja karikasse olevat olnud Masso avalik soovitus boikoteerida Soome ajakirjaniku Risto Vuorineni, kes Masso sõnul tegeles Kremli propagandaga. Seejärel otsustati töösuhe Massoga lõpetada.
«Mind visati välja nagu koera, mitte midagi selgitades. Sisuliselt tehti ka minu töö leidmine väga raskeks. Kui sind on eelmiselt töökohalt keset lepingut lihtsalt päevapealt välja visatud, siis inimesed oletavad, et sa oled midagi väga hirmsat teinud,» märkis Masso.
Endine presidendi kantselei ülem Siim Raie ütles, et Massoga räägiti enne lepingu lõpetamist kaks tundi.
«Enne koondamisteate andmist püüdsime töösuhet lõpetada poolte kokkuleppel. Iivi oli sellega nõus ainult tingimusel, et talle makstakse välja palk kuni president Ilvese presidentuuri lõpuni, mis oli sel hetkel 20 kuud. See ei olnud kantseleis ei eelarveliselt ega sisuliselt mõeldav. Paber, millele ta ütleb, et teda sunniti alla kirjutama, oligi koondamisteade, et on selle kätte saanud,» seletas Raie.
Raie ütles, et Masso oleks võinud lugeda märke juba varem, et tema teeneid ei vajata. Naine ütles selle peale, et aga ta puksiti töölt välja salasepitsuste ja kiusu pärast. Raie sõnul sai tema jaoks koostöö lõpp selgeks 24. veebruaril, kui president ei palunud Massot riigi sünnipäeva kõne kirjutamise koosolekule.
«Kui nõunik, kes on tööle võetud kõne kirjutamiseks, ei osale 24. veebrari kõne kirjutamisel, siis kui palju sõnumeid tal veel vaja on, et vajadus tema järele on kadunud,» märkis Raie.
Masso pole veel uut töökohta leidnud: «Ma olen ka aeglaselt otsima hakanud, sest see oli suhteliselt suur šokk. Ma kõigepealt kolisin Eestist ära ja puhkasin. Sest ma olin suhteliselt rängas burn outis (läbipõlemine) selle asja peale.»
«Ma saan inimlikult tema haavumisest aru. Ma ei ole ise sellises olukorras olnud. Minu kohta ei ole Kroonika sellist jama kirjutanud. Aga sellest kõigest on võimalik üle olla ja väljuda teisiti kui need teed, mida tema on täna valinud,» rõhutas Raie.
Masso nentis: «Kõige selle peale oleks kena kuulda nii meedia kui kantselei poolt avalikku vabandust, aga nagu inglise keeles öeldakse - I'm not holding my breath -, et seda võib ilmselt ootama jäädagi.»
«Mul on alati kahju kui inimesed tunnevad ennast haavatuna - täiesti siiralt,» ütles Sildam ja lisas: «Ta blokeeris mind Facebookis oma sõprade hulgast. Nii et ootan kuni ma sinna tagasi pääsen, siis kindlasti kirjutan.»