/nginx/o/2016/01/19/4885765t1h481f.jpg)
Briti Cambridge`i ülikooli teadlased uurisid kui suuri käsi on vaja koomiksitegelasel Ämbikmehel, et ta tegelikult seinal püsiks ja liikuda saaks.
Teadlased: Ämblikmees vajab seinal püsimiseks 107-sentimeetriseid käsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmnes, et Ämblikmehe käed peavad olema väga suured ehk 107-sentimeetrised, edastab The Telegraph.
Ämblikmeest ei saa reaalselt olemas olla, sest lisaks suurtele kätele vajab ta ka suuri jalgu, mis peaksid olema 285-sentimeetrised.
Suurim loom, kes suudab toetada ronimisel jäsemete abil keha, on geko ning kõik olendid, kes on gekost suuremad vajavad ronimiseks väga suuri jäsemeid.
Teadlaste sõnul peab seintel või puudel ronimiseks olema lisaks toetavatele ja suurtele jäsemetele ka kleepuvat ainet, mis kinni hoiaks.
Väikesed loomad nagu sipelgad ja sääsed saavad pindadel liikuda probleemideta, kuna nende kehakaal on väike. Suurematel loomadel on vaja midagi, mis toetaks keha ja hoiaks neid tugevalt kinni.
«Mis puudutab inimesi, siis seintel ronimiseks nagu geko seda teeb, on vaja üle mõistuse suuri käsi ja jalgu, mis peavad olema samas kleepuvad. Euroopa kingasuuruse järgi oleks tegemist 145 suuruses jalgadega,» lausus Cambridge´i ülikooli teadlane Walter Federle.
Uurija David Labonte lisas, et mida väiksem on loom, seda kergemini tal on võimalik pinnasega haakuda, suuruse suurenedes muutub see järjest raskemaks.
«Mida suurem loom tahab puudel ja mujal ronida, seda enam peab tal olema käpapinda, mis aitab kinni jääda. Ronimiseks maksimaalne suurus on gekodel,» jätkas Labonte.
Teadlased võrdlesid 225 roniva looma kehakaalu ja jäsemete suurust, nende seas ka putukate, konnade, sisalike ja imetaja oma.
«Ämblik ja geko on sama erinevad kui inimene ja sipelgas. Ronivatel loomadel on jäsemetel tavaliselt kleepuvad padjakesed,» nentis Labonte.
USA teadlase Christofer Clemente´i teatel on olemas puukonnad, kellel evolutsiooni käigus paremini kohastumiseks ei muutunud jäsemed suuremaks, vaid paremini kinnituvaks.
Clemente lisas, et ronimiseks on kaks võimalust, kas olla väike ja hästihaakuv või suur ja omada lisavahendeid haakumiseks.