President tegi abieluettepaneku ühele põlvele laskudes! Ieva Ilves: see oli minu jaoks väga tundeline hetk

Ieva Ilves ja Toomas Hendrik Ilves abiellusid 2. jaanuaril Foto: Annika Haas / Ülo Josing

Ieva Ilves rääkis saates «Kahekõne» kihlumisest president Toomas Hendrik Ilvesega.

«On suur rõõm teid siin tervitada. Tavaliselt kasutame selle saate alguses nimesid, ent teie puhul võib öelda ka, et teie olete meie esileedi. Kuidas see teile sobib?» uuris saatejuht Indrek Treufeldt.

Ieva kinnitas, et on au saates olla, ehkki ta tunneb end veidi ebamugavalt ja stressis, sest see kõik on tema jaoks uus – ta ei ole sellise tähelepanuga harjunud.  «See kõik on minu jaoks muidugi uus, ka tiitel, mida te mainisite. Aga ma harjun, ma õpin. Ma tulin siia teiega rääkima. Õpin olema avalikkuse ees rohkem kui varem ja rääkima avalikkuse ees ka muudel teemadel kui ainult oma erialast.» 

«Esileediks olemine tähendab, et kuulute mingil moel nüüd ka meile, see ei ole ainult isiklik küsimus,» jätkas Treufeldt. 

«Esiteks olen ma muidugi Toomase abikaasa ja kaaslane. See on minu esimene roll,» vastas Ieva. «See tähendab ka tema partner presidendikohustustes. Ja ma olen ka ema. Aga jah, ma mõistan, et olen mitte ainult üksikisik Toomase, vaid ka tema kui presidendi naine.» Ieva on rõõmus, et saab õppida uut rolli ja lubab, et võtab enda kanda kõik need ülesanded, mida talt selles rollis oodatakse, sealjuures muidugi ka Toomase kui inimese toetamise. 

Romantiline abieluettepanek

«See oli väga eriline hetk, eriline sündmus,» ütles Ieva ja lisas, et esialgu läbisid mõlemad ilmselt mõttes erinevaid etappe.  «Ilmselt mõtlesime, kas see töötab. Toomas mainis seda mõtet esimest korda lihtsalt katsetamiseks, mina puhastasin samal ajal seeni. Ta sai vastuseks tagasi seene. Ta ei tõlgendanud seda ilmselt kui eid, vaid kui võimalikku jah-sõna tulevikus. Aga ta võttis seda tõsiselt ja mul on selle pärast hea meel. Ta tõepoolest tegi mulle abieluettepaneku, paludes mu kätt, andis kihlasõrmuse ja oli sellal ühel põlvel. See oli minu jaoks väga tundeline hetk,» kirjeldab Ieva.

«Ikkagi otsustasite te korraldada kristlikud pulmad. Miks tegite sellise otsuse?» küsis Treufeldt. 

«Ma arvan, et me mõlemad usume, et see on meie jaoks väga oluline pühendumine ja me oleme valmis seda kõrgeimal tasemel tunnistama – minema kirikusse ja ütlema seda jumala ees. Leian, et mõningail hetkedel elus tunned, et on midagi suuremat, mis on oluline ja kõik ei ole käega katsutav,» selgitab Ieva. «Kirikul ja jumalal oli väga sümboolne roll ja tähendus meie jaoks meie teineteisele pühendumise kinnitusena.»

«Minu jaoks on see esimene abielu, ma ei ole varem abielus olnud ja ma tundsin tõesti, et see on õige tegu,» kinnitas ta.

Treufeldt teatas, et jätkab presidendi abielu poliitilise ja administratiivse tähendusega. «Sest mõned inimesed Eestis ütlevad, et tseremoonia jaoks oli liiga vara. Miks mitte oodata?» küsib ta.

«Miks mitte oodata,» kordab Ieva vaikselt ja nendib, et see on ikkagi abiellujate omavaheline otsus. «Meie tundsime mõlemad kindlalt, et see on meie jaoks õige aeg. Te teate, on avalikult teada, et me oleme sõbrad või me tunneme teineteist tööalaselt juba väga kaua. Me ei ole teineteise jaoks uued ses plaanis, kes me oleme, mida me teeme, mis on meile elus oluline, meie väärtused, tööalane koostöö – see oli kõik juba väga tugev taust. Kui suhe sel suvel, ütleme uude dimensiooni liikus, oli selle taga juba pikaajaline sõprus. Tundsime lihtsalt, et see on õige aeg,» räägib ta.

Eesti meediakajastus ärritab isegi Toomast

«Ma ütleks, et meediakajastus Eestis ja Lätis on olnud kahest erinevast galaktikast,» jätkab Treufeldt. «Eestis on see olnud küllalt kriitiline. Mida see teie jaoks tähendab? Eesti meedia ettevaatlikkus või kriitilisus.»

«Kuna ma alles õpin eesti keelt, ei jõua ma kõigi detailideni ja ma küsin Toomaselt, mis seal on ja ma näen, et isegi tema on ärritunud,» vastab Ieva.

«Aga kriitikast üldiselt – olen selline inimene, kes püüab kõike paremini teha, kui on võimalik end parandada, võtan kriitikat tõsiselt. Muretsen selle pärast sageli palju ja püüan aru saada, kuidas end parandada,» jätkab ta. «Aga ma saan aru, et ei saa olla kõigi jaoks piisavalt hea ja võib-olla ei ole ka vaja olla kõigile piisavalt hea. Aga ma õpin, ma annan endast parima ja ma kuulan, mida inimesed mu ümber ütlevad.»