/nginx/o/2016/01/14/4873207t1h3881.jpg)
Saksa teadlaste sõnul lükkub Maad ohustada võiv jääaeg inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaaside tõttu umbes 50 000 aasta võrra edasi.
Järgmine jääaeg lükkub kasvuhoonegaaside tõttu 50 000 aastat edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased analüüsisid, mis põhjustas 12 000 aastat tagasi tekkinud jääaja ning leidsid, et siis oli tegemist päikesevalguse kahanemisega, edastab BBC.
Nüüd takistavad jahenemist ja jääaja teket eelkõige inimeste poolt atmosfääri paisatavad kasvuhoonegaasid. Meie planeet on seega pikenenud soojas faasis.
«Teooria kohaselt on uus jääaeg väga kaugel tulevikus, nüüdsetes oludes ei mängi rolli, kas see tuleb 50 000 või 100 000 aasta pärast. Rõhutada tuleb, et inimkond on sekkunud kosmilisse ja looduslikku tsüklisse, mõjutades meie planeedil toimuvat kümnete tuhandete aastate taha,» selgitas Potsdamis asuva kliimamõju instituudi kliimateadlane Andrey Ganopolski.
Maa on 2,5 miljoni aasta jooksul läbinud mitu jääaega ja soojenemist ehk tegemist on tsükliliste protsessidega.
Viimasel jääajal kattis paks jääkiht enamikku alasid Põhja-Ameerikas, Põhja-Euroopas, Venemaal ja Aasias. Lõunapoolsetest aladest olid jääga kaetud Tšiili ja Argentina.
Teadlaste sõnul mängivad jääaja tekkes suurt rolli planeedi liikumisel ümber Päikese liikumise muutused.
Maa ei liigu ümber Päikese ideaalsel trajektooril, vaid ette tuleb kõrvalekaldeid, mille tõttu päikesevalgus võib kas suureneda või kahaneda. Kui kahaneb, siis võib põhjapoolkeral oodata jahenemist ja jääaega.
Ganopolski ja ta kolleegid tegid mitu arvutimudelit, kuidas atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid takistavad Maal tekkimast uut jääajafaasi.
Uuring näitas, et tööstusrevolutsiooni künnisel umbes 200 aastat tagasi, oli Maa langemas jääaega, mida siiski ei saabunud.
«Maa on perioodis, mil põhjapoolkera suvisel ajal on meie planeet Päikesest kõige kaugemal. Tavapärastel tingimustel tooks see kaasa jääaja. 200 aastat tagasi oli CO2 osakeste kontsentratsioon piisavalt suur, et jääajast pääseti. Nüüdsel ajastul on veelgi suurem,» teatas Ganopolski.
Alates tööstusrevolutsioonist on õhku paisatud umbes 500 gigatonni süsinikku, mis jääaega edasi lükkas. Nüüdseks on see kogus suurenenud veel 500 gigatonni võrra, mis võib tähendada, et jääaeg lükkub edasi veel 50 000 - 100 000 aasta võrra.