/nginx/o/2016/01/13/4870757t1h12c6.jpg)
Briti Kenti ülikooli teadlase Matthew Skinneri väitel võib inimkeha kliimamuutusest tingitud mereveetaseme tõusu tõttu märgatavalt muutuda.
Väide: kui meretase tõuseb, arenevad inimestel ujunahad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skinneri arvates ei saa välistada, et inimestel arenevad uues olukorras paremini hakkamasaamiseks varvaste ja sõrmede vahele ujunahad, edastab The Telegraph.
Lisaks võib inimkeha muutuda karvavabaks, sest karvad on vees liikudes takistavaks elemendiks. Karvavabalt on aga ujumine märgatavalt lihtsam.
Mereveetaseme tõus muudab samuti elamistingimusi, sest siis hakatakse ehitama poolveelisi või veelauseid linnu ja asulaid.
Samuti muutuvad inimeste silmad kassisilmade sarnaseks, mis võimaldavad näha pimedas ja sogases vees. Kopsud võivad aga väheneda, kuna vee all elades hingatakse kunstõhku.
«Vee-eluga kaasnevad mitmed füsioloogilised muutused.Lisaks ujunahkade tekkele muutuvad sõrmed ja varbad pikemaks, kuna «pardijalad» on ujumisel efektiivsemad, kui lahus olevad sõrmed ja varbad. Silmades tekib lisavõrkkest, mis aitab vähese valguse tingimustes hakkama saada,» teatas Briti antropoloog.
Kuna vees elamine on maapinnal elamisest jahedam, siis võib tekkida niinimetatud beebirasv, mis jaotub kogu kehal ühtlaselt.
Skinneri sõnul läbivad muutuse ka lõualuud ja hambad.
«Teoreetiliselt näevad inimesed välja nagu hiiglaslikud vastsündinud, kelle suu oleks nagu ainult piima neelamiseks. Samas aga säilib praegune ajumaht ja intelligentsus,» lisas teadlane.
Ühe teise teooria kohaselt saabub Maale pärast asteroiditabamust uus jääaeg, sest tolm katab meie planeedi ja päikesekiired ei jõua enam selleni, et soojendada.
Päikesevalguse puudumisel muutub inimeste nahk aina heledamaks, ning nägu, nina ja suu laiemaks, et külmal sissehingataval õhul oleks ruumi soojeneda.
Nii mehed kui naised muutuvad karmides kliimaoludes uuesti «neandertallasteks». Kehad muutuvad robustsemaks ja tekib võrdlemisi paks karvakiht, mis annab sooja.
Inimkond on oma pikal arenguteekonnal teinud läbi mitmeid drastilisi muutusi, et keskkonnatingimuste teisenedes ellu jääda.