Briti Newcastle´i ülikooli teadlased töötasid välja spetsiaalse, geneetiliselt muundatud bakteritega «liimi», mille abil on võimalik betooni tekkinud praod täita ja kokku liimida.
Geneetiliselt muundatud bakteritega saab betooni liimida
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. november 2010, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bakterid pannakse prakku, kus nad tekitavad vohades segu kaltsiumkarbonaadist ja liimuvast ainest, kirjutab Daily Mail.
See segu sai teadlastelt nimeks BacillaFilla. See ainesegu muutub lõpuks sama kõvaks kui betoon ning aitab ehitistel kauem vastu pidada.
Uurimisprojekti juhi Jennifer Hallinani sõnul tuleb muundatud bakterid panna prakku ning oodata, kuni nad selle vajaliku ainega täidavad.
«Umbes viis protsenti inimese poolt tekitatavast süsinikdioksiidist pärineb betooni tootmisest. See tööstusharu on üks suuremaid kliimasoojenemise mõjutajaid. Kuid betoonist ehitiste ja struktuuride eluea pikendamisega saab betoonitootmist vähendada ning sellega kahandada ka negatiivset mõju keskkonnale ja kliimale,» selgitas Hallinan.
Ta jätkas, et «bakteriliim» on eriti vajalik sagedaste maavärinatega piirkondades, olles lihtne viis püsti jäänud ehitiste praod parandada.
Teadlased kasutasid «liimi» loomiseks maapinna üsna tavalist bakterit Bacillus subtilis´t.
BacillaFilla bakterid hakkavad vohama, kui nad puutuvad kokku betooniga, mille happelisus on neile sobiv.
Neid baktereid on muundatud ka nii, et kui nad on «töö» ära teinud, siis nad hukuvad.
Bakterirakud jagunevad betoonipraos kolme tüüpi – esimesed hakkavad tootma kaltsiumkarbonaadi kristalle, teised seda tugevdavat ainet ning kolmandad «liimi», mis selle segu ühtseks seob ning aitab praod täita.