Kuult leiti lõpuks kaua otsitud Apollo 16 kanderaketi kraater

Apollo 16 kuumooduli maandumispaik Kuul (roheline täpp) Foto: Wikipedia.org

USA kosmoseagentuuri NASA teadlased lahendasid lõpuks 43 aasta taguse mõistatuse, kuhu Apollo 16 kosmoselaeva kanderaketi osa Kuul kukkus.

Kuu orbiidil olev LRO sond märkas nüüd Mare Insularumis (Saarte meri) kraatrit, mille suure tõenäosusega tegi 1972. aastal kanderakett, edastab foxnews.com.

Kuu «mered» on vulkaanilise tegevuse põhjustatud basalttasandikud.

Saturn V kanderaketi viimase osa ehk S-IVB tekitatud kraatri suurus on 40 kord 30 meetrit, kuid see paistab sadade meetrite kaugusele. Raketi kaks ülejäänud osa irdusid teekonnal varem.

Alates Apollo 13 lennust loodi S-IVBd nii, et need kukuks Kuu pinnale ja nende abil saaks teha Kuu-uuringuid. Juba varasemate Apollo lendudega oli Kuule viidud seismomeetreid, mis pidid mõõtma kanderaketi osa kukkumise tekitatava löögi, värina ja muud, mis sellega kaasnes.

2009. aastast alates Kuu orbiidil olnud LRO leidis varem teised Apollo programmi kanderakettide tehtud kraatrid, kuid Apollo 16 S-IVBga oli raskusi, kuna enne kukkumist oli NASA lennujuhtimiskeskusega hetkeks katkestus ja selle tõttu jäi kukkumise täpne paik ähmaseks.

See osa leiti lõpuks 30 kilomeetri kaugusel paigast, kuhu see oleks pidanud kukkuma. Ülejäänud kanderakettide osade tekitatud kraatrid olid oma ettenähtud paigast maksimaalselt seitsme kilomeetri kaugusel.

Apollo 16 kanderaketi tekitatud kraatri otsinguid raskendasid Kuu pinnale kosmiliste objektide nagu komeedid ja asteroidid tekitatud jäljed.

Asjatundjate hinnangul on kanderakettide tekitatud kraatrid madalamad kui asteroidide ja komeetide tekitatud kraatrid. Madalate kraatrite põhjuseks on asjaolu, et S-IVBd olid kukkudes kerged, kuna neis oli kütus otsa lõppenud ning kiirus ei olnud märkimisväärne, vaid 2,6 kilomeetrit sekundis.

NASA jätkab kanderakettide kraatrite uurimist, kuidas need aja jooksul muutuvad.

Wikipedia: Apollo 16 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi viienda Kuul maandunud lennu.

Lend startis Floridast Merrit Islandi Kennedy Kosmosekeskusest 16. aprillil 1972 kell 17.54 kohaliku aja järgi ning meeskond jõudis Kuule 21. aprillil kell 2.23, lahkus sealt 24. aprillil kell 1.25 ja jõudis Maale tagasi 27. aprillil kell 19.45,05.

Lend kestis kokku 265 tundi, 51 minutit ja 5 sekundit ehk 12 päeva, 13 tundi ja 52 minutit.

Apollo 16 meeskonda kuulusid komandör John Young, juhtimismooduli Casper piloot Kenneth Mattingly ja kuumooduli Orion piloot Charles Duke.