/nginx/o/2015/04/04/3932523t1h67ad.jpg)
Kuidas on võimalik, et paljud kogenud muusikud, kel peaks teada olema kõik hitiloomise nõksud, jäävad Eesti Laulul ikka ja jälle uutele kogemusteta tulijaile alla? Ja mis tõstab aasta-aastalt laulukirjutamise taset? ERRi meelelahutuse pealik ja Eesti Laulu üks eestvedaja Mart Normet arutleb teema üle.
"Eesti Laulu vundamendiks on kogu levimuusika oma žanrilises mitmekesisuses. See konkurss pole juba ammu enam ainult Eurovisiooni eelvoor, vaid just nimelt Eesti parima laulu otsimise pidu," rääkis Mart Normet, mis on Eesti Laul nii populaarseks saanud.
Lisaks on väga oluline nurgakivi ka avatus: "Euroopas on mitmeid riike, kus artist ja laul valitakse välja kusagil ringhäälingu tagatoas. Meie kahe poolfinaali ja ühe finaali süsteem on üks demokraatlikumaid ja avalikumaid. Pole mingit susserdamist."
Mis aga on hittloo valem?
"Hittloo puhul on ülioluline muusikaline kirjaoskus, mis on tehniline ja õpitav. Küsimus on oma idee vormistamise oskuses. Selle lihvimises.
Oleme Draakonite ja Iirise manageri Toomas Olljumiga palju sel teemal vestelnud ning tema üks postulaate on see, et paljud autorid kuulavad liiga vähe seda muusikat, mis on hetkel globaalselt moodne. Kõige plassimalt kõlavadki need palad, mis on “eilsed”. Mitte ajatud nagu “Goodbye To Yesterday”, aga just eilsed.
Teiseks, meie kolmeminutilises formaadis töötab kontsentreeritud jutustus. Oma mõtte ja emotsiooni peab suutma edasi anda 180 sekundiga!"
"Korüfeede lugudest ei kõla alati välja ambitsioon. Uued tulijad on pühendunumad, näljasemad ja püüavad hüpata üle oma varju. Vanad tegijad toimetavad sageli energiasäästlikult oma mugavustsoonis," paljastas Normet, miks jäävad vanad tegijad tihti uutele alla.
"Kui vaadata globaalseid edetabeleid, siis ega seal ju ka ei ole Bon Jovi esikohal, vaid hoopis Diplo või Ed Sheeran," lisas mees.
Loe lähemalt EAÜ infokirjast SIIN.