/nginx/o/2016/01/05/4851855t1h5c10.jpg)
Venemaa Teaduste Akadeemia arheoloogiaosakonna teatel leiti tsaar Ivan Julma ajastust pärit arsenal.
Video: Vene arheoloogid leidsid Ivan Julma aegse arsenali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid leidsid keskajast pärit relvi Zvenigorodist, mis asub pealinnast Moskvast 30 kilomeetri kaugusel läänes, uue kiirtee ehitamise käigus, edastab Discovery News.
Leidude hulgas oli nii nahkkastides kaitsekiivreid, kümneid mõõku, nooli, vibujäänuseid, rõngassärke ja muud.
Leiupaik asub kohas, kus 16. sajandil oli Ignatjevskoe nimeline küla, kust on pärit Venemaa kuulus bojaarisuguvõsa Dobrõnin.
Üks Dobrõninitest teenis tsaar Ivan Julma eliitväeüksuses, mille see tsaar asutas 1550. aastal.
Rjurikovitšide dünastiast Moskva tsaari Ivan IV (Julm) (1533 – 1584) tuntakse kui tänapäevase Venemaa piiride paikapanijat ja läbi ajaloo kui ühte julmemat valitsejat.
Ta vallutas Kaasani, Astrahani ja Siberi khaaniriigid, luues mitmerahvuselise ja keskvõimule alluva suurriigi.
Ivan Julma tuntakse ka brutaalsusest, sest ta lasi tappa tuhandeid inimesi, kaasa arvatud oma poja.
Vene arheoloogid leidsid teeehituse eelsetel väljakaevamistel ka Ignatjevskoe küla umbes 60 ehitise jäänused. Arsenal leiti laohoonena kasutusel olnud puitpalkhoone keldrist. Uurimine näitas, et see hoone põles maha.
Kastidesse paigutatud relvade ja kehakaitsevahendite kõrval oli ka telke ja metallvöösid.
Arheoloogide sõnul olid relvad sinna kogutud eesmärgiga kasutada neid sõjakäigul. See omakorda viitab, et Ivan Julma eliitüksusse kuuluvatel bojaaridel pidid olema omad hobused ja relvastus, mida sai kohe kasutada.
«See relvapeidik kinnitas, et Venemaa aadlikel oli oma arsenal, mis pidi olema kogu aeg kasutusvalmis,» selgitas arheoloog Aleksei Aleksejev.
Aleksejevi sõnul ei olnud ajahammas kõiki leitud esemeid kahjustanud, näiteks osa kaitsekiivreid olid peaaegu roostest puutumata.
«Tegemist on tüüpiliste teravatipuliste kiivritega, mida kandsid 16. sajandil Vene aadlikud,» lisas arheoloog.
Selliseid on näha ka Moskvas Kremli sõja- ja riigiajaloo muuseumis.