Hiinas kaevati hiljuti välja nuudlid, koogid, puder ja loomaluud, mille vanuseks on 2500 aastat.
Hiinas leiti 2500 aasta vanused hirsijahust nuudlid ja koogid
Arheoloogide sõnul lubab leid oletada, et Põhja-Hiina aladel elanud inimesed oli maailmas ühed esimesed pagaritoodete ja nuudlite valmistajad, kirjutab Discovery News.
Teada on, et Vana-Egiptuses hakati umbes samal ajajärgul leiba küpsetama.
Arheoloog Gong Yiweni sõnul kasutasid varased hiinlased käsikivi ning jahutooteid küpsetati tulel.
Hiina teaduste akadeemia teadur Gong ja ta meeskond tegid väljakaevamisi Turpani piirkonnas asuvas Subeixi surnuaias. See piirkond asub Ida- ja Lääne-Hiina vahelisel alal ning seal valitseb kõrbeline kliima.
«Sealne kuiv kliima aitab säilitada. Paigast on leitud mitmeid inimmuumiaid ja kuivanud taimi. Enamik muumiatest on eurooplaste, mitte asiaatide moodi. 19 uuritud muumiast vaid kolm olid mongoliidsete näojoontega,» selgitas Gong.
Arvatakse, et need isikud elatusid pooleldi põllumajandusest, pooleldi olid käsitöölised. Sellele viitavad nõudetootmise jäänused ning igas hauas oli hauapanusena üks nõu.
Lisaks avastati paigast vibude, noolte, sadulate, nahast kehakaitsete, saabaste, nugade ja rõivaste jäänuseid.
Kuid põhiliseks uurimisobjektiks oli toit.
Leidude seas oli kauss nuudlitega, kauss pudruga ning ellipsikujulised koogid ja ümmargused saiad. Keemiline analüüs näitas, et need pagaritooted on valmistatud hirsijahust.
Teadlased tegid küpsetuseksperimendi, püüdes valmistada samasuguseid tooteid ja tegemaks kindlaks, kuidas iidsed kokad küpsetasid.
Tehti kindlaks, et hirsitoodete keetmine on raskendatuid, küpsetamine aga kerge.
Arvatakse, et leidude hulgas olev hirsipuder on keedetud, ka nuudlid on keedetud, kuid koogid on küpsetatud.
Kõik see näitas, et Hiina aladel olid mitmed erinevad toiduvalmistamise viisid levinud juba 2500 aastat tagasi.
Gongi sõnul hakati hirssi kasvatama 10 000 aastat tagasi. See taim on väga vastupidav ning suudab kasvada ka vähese viljakusega aladel.