Vulkaanipursked ja laava käivitasid inimarengu?

Laava

FOTO: Vida Press

Ameerika Ühendriikide Lääne-Washingtoni ülikooli teadlase Michael Medleri arvates käivitasid inimevolutsiooni alguses inimintelligentsi arengu vulkaanipursked ja kuum laava, mis andsid tule,  mille ümber sai end soojendada ja toitu valmistada.

Medleri sõnul aitab uus teooria lahendada vana «muna ja kana» küsimuse, kas tuli aitas kaasa aju suurenemisele või algas enne aju suurenemine, mille tõttu varajased inimesed hakkasid kasutama tuld ja kõike, mida see võimaldas, kirjutab Live Science.

«Iidsel ajal oli tule tegemine keeruline. Inimestel peab selleks olema väga head kognitiivsed võimed,» selgitas Meade.

Võrreldes kehasuurusega on nüüdisinimeset aju võrdlemisi suur. Varasemate uuringute kohaselt vajab suurem aju rohkem kaloreid kui toores liha või taimed annavad.

Lisakalorite saamiseks peab toitu küpsetama või keetma ning lisakalorid aitasid ajuarengule ja mõttetööle kaasa. Sellisel seisukohal on Harvardi ülikooli bioloogiline antropoloog Richard Wrangham, kes avaldas raamatu «Catching Fire: How Cooking Made Us Human» (Süttimine: kuidas kokkamine tegi meist inimesed).

Toidu küpsetamiseks vajasid varajased inimesed tuld või tugevat kuumust, kuid kahe puupulga vastamisi hõõrumine on mõttetööd ja füüsilist tegevust nõudev toiming.

Homo erectus, kes elas umbes kaks miljonit aastat tagasi, ei saanud olla tule eesmärgipärase kasutuselevõtu taga, kuna ta aju oli võrdlemisi väike, kuid ta võis kuumust mingil määral kasutama hakata.

Medleri arvates said varajased inimesed oma keskkonnas ringi liikudes juhuslikult jälile kuumuse ja tule kasulikkusele.

Varajased inimesed elasid Aafrikas alal, kus toimus vulkaanipurskeid ning kus voola laavat,  kuum laava tekitas maastikupõlenguid ning inimesed märkasid tule kasulikkust.

Medler ja ta kolleegid tegid katse elades Wyomingis Yellowstone`i rahvuspargis, kus nad kuumaveeallikate juures toitu küpsetasid. Teine katsekoht oli Hawaii, kus toitu valmistati vulkaanilisel alal laaval.

«Veetsime  3 – 4 lumist ööd Yellowstone´is telkides ning tegime toitu looduses. Just siis hakkasin mõtlema, et kuidas oli elu kaks miljonit aastat tagasi, kui eksisteerisid kauged esivanemad Homo erectus või Australophitecus. Nad võisid avastada, et on olemas kuumad kohad, kus saab end soojendada ja toitu pehmendada,» selgitas teadlane.

Medler kaardistas alad, kus iidsel, inimkonna algusajal vulkaanilist tegevust toimus ja laava voolas ning võrdles seda inimfossiilide leiupaikadega.

Teadlane tõi ka näiteks Jaapani makaagid (Macaca fuscata), kes end talvisel jahedal ajal soojendavad kuumaveeallikates. Tema arvates võisid inimeste varajased, ahvisarnased eellased samuti saada aru, mis neile sooja annab.

Soojade paikade tõttu kadus inimeste paks karvkate, kuna välise soojuse tõttu nad ei vajanud enam seda. Karvadekao tõttu oli higistamine efektiivsem ja keha sai paremini «hingata». Kui karvad olid kadunud, suutsid inimesed pikki vahemaid läbida ilma, et oleks liigihigistanud või keha oleks liiga kuumaks muutunud. Medleri sõnul selgitab see seda, kuidas iidsed kütid joostes looma ära väsitasid, kuni see surevana maapinnale langes.

Medler rõhutas, et ta uus teooria on vaid hüpotees, mis vajab suurt hulka tõestusmaterjali.

«Põhiliseks nõrgaks kohaks on laava kuumus, mis on eluohtlik. On kahtlane, kas varajased inimesed ikka hakkasid laavat kasutama kui tule allikat. Medleri teooria on samas huvitav, sest teoreetiliselt saab vulkaanilist laavat tule tekitamiseks kasutada,» sõnas uue teooria kriitik,  Austraalia Melbourne´i ülikooli teadlane Terrence Twomey.

Ta lisas, et idee on suurepärane, kuid tänapäeval on seda raske katsetada ja tõendada, sest teatakse vulkaanide ja laava ohtlikke omadusi.

Medleri arvates siiski saab laavateooriat tõestada, kui leitakse iidsetest laavapiirkondadest märke tuletegemise ja toiduvalmistamise kohta.

Teiseks võimaluseks on teha geneetiliste andmetega kindlaks, millal iidsed inimesed karvadest vabanesid või millal nende sisikond ja seedimine muutus, et nad said küpsetatud toitu süüa.

Medleri arvates toimusid inimkonna arengu algfaasisi mitmed keskkonnamuutused, mis samuti aitasid inimarengule kaasa, nagu eluks sobivate metsade ja savannide teke

Tagasi üles