Pildid: Pompeis avati uued restaureeritud osad

Itaalia antiiklinnas Pompeis avati uued restaureeritud osad, mille hulgas on ka kunagine luksuslik kaupmehemaja.

Kuus ehitist avati tseremoniaalselt möödunud neljapäeval, 24. detsembril pärast kolm aastat kestnud tööd ning esimestel päevadel külastas neid üle 13 000 inimese, edastab The Local.

Pompei arheoloogilise keskuse juhi Massimo Osanna teatel on huvi uute avatud paikade vastu suur.

Pompei konserveerimis- ja restaureerimisprojekti maksumus on kolm miljonit eurot ning selle taga on Itaalia võimud koos Euroopa Komisjoniga.

Kuue avatud hoone seas on näiteks kanga ja rõivaste kauplus ja kaupmehemaja, kümblusbassenid ja keskklassi kodanike kodud.

«Need vastavatud hooned täiustavad pilti ajast, milline oli elu Vana-Rooma linnas Pompeis enne kurikuulsat Vesuuvi vulkaani purset 79. aastal pKr,» teatas Osanna.

Itaalial tekkis alates 2007. aasta majanduskriisist rahalisi raskusi Pompei restaureemise jätkamisega. Samas süüdistati Itaalia võime UNESCO maailmapärandi nimekirjas oleva paiga hooletusse jätmises.

Euroopa Komisjon otsustas aidata pärast seda, kui paari iidse hoone seinad tulvavee tõttu lagunema hakkasid.

Itaalia peaministri Matteo Renzi teatel on restaureerijad teinud head tööd ning sellega jätkatakse ka tulevikus.

Wikipedia: Antiikaja Pompei (ladina keeles Pompeii, mõnikord kasutatakse ka kuju Pompeji) asutasid 6. sajandil eKr oskid. 79. aastal pKr mattus Pompei Vesuuvi vulkaani 7–9 meetri paksuse tuhakihi alla.

Linn säilis nii 18. sajandi keskpaigani, mil see uuesti avastati ja välja kaevama hakati. Järjepidev väljakaevamine algas 1860. aastal ja nüüdseks on linnast nähtaval võrdlemisi suur osa.

Kolme kilomeetri pikkuse ringmüüriga ümbritsetud linna lubjakivist hooned on ehitatud 6.–5. sajandil, tuffhooned 4.–2. sajandil ja tellishooned aastatel 80–30 eKr. Pompei vanimaks osaks on kolmnurkne foorum ja dooria templi varemed, mis pärinevad 6. sajandist eKr. Linna keskel piklikul foorumil asuvad basiilika, mis pärineb 2. sajandist, Jupiteri jmt. templi, turuhoone macellum'i ja kuuriahoone varemed (viimati nimetatud hooned pärinevad 1. sajandist eKr).

Välja on ka kaevatud palestra (2. sajand), odeion, teater (5000 kohta, pärineb 1. sajandist eKr), vanim Rooma amfiteater (35 astet, 20 000 kohta, umbes 80 eKr), Stabiae termid, hulk elamuid ja linnalähedasi villasid (alates 3. sajand eKr).

Niinimetatud Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks Aleksander Suure lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale.

Tagasi üles