:format(webp)/nginx/o/2015/12/24/4826773t1h3f4d.jpg)
Ajakirja Pere ja Kodu uus kolumnist Mihkel Raud pajatas ajakirja veergudel, kuidas kaasa Liinaga järeltulijatele Mirjamile ja Joosepile nimede valimine käis.
Mihkel Raud paljastas, kuidas ta Liinaga lastele nimed valis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Raud rääkis, et temal ja Liinal olid terve rida kriteeriume, millele nimed vastama pidid ja ka hulga tunnuseid, millele nende laste nimed mitte mingil juhul vastata ei tohtinud.
«Esiteks leppisime kokku, et paneme lastele enam-vähem eesti nimed,» selgitas staar, et Cäthrynid ja Kevinid olid automaatselt välistatud.
/nginx/o/2015/02/24/3803555t1h5b97.jpg)
«Teiseks leppisime kokku, et ülearu arhailiste nimedega me oma lapsi kah ei karista, ükskõik kui eestlaslikult need ka ei kõlaks,» kirjeldas Raud, et ta ei kujutaks end ütlemas lauset «ai-ai, Endel on jälle mähkmed täis kakinud.»
Kolmandaks üritasid nad lapsi täpitähtedest säästa, sest varem või hiljem teeb järeltulija omale meiliaadressi.
«Neljas sõel, millest me kõik eesnimed läbi lasime, oli kuulikindlus võimalike narrimiste vastu,» teab Raud, et lapsed võivad olla erakordselt julmad.
Viiendaks ei tohiks eesnimi perenimega kokku mingisugust totrust moodustada ning kuuendaks kriteeriumiks nimetab staar nime hääldavuse ja selle, kas kolmeaastane suudab ise ka oma nime välja öelda.
«Ja kõige lõpuks pidi lapse nimi meile muidugi lihtsalt meeldima,» lisas mees, et imiku käest on loomulikult keeruline teada saada, millist nime ta endale soovib.
Loe lähemalt ajakirjast Pere ja Kodu!
Kas tundub loogiline?