Video: mis juhtub kui Maa lakkaks pöörlemast?

Foto: Vida Press

USA kosmoseagentuuri NASA endine teadlane Randall Munroe  uuris teoreetiliselt,  et mis juhtub kui Maa lakkaks pöörlemast.

Munroe avaldas aasta tagasi populaarteadusliku raamatu «What If? Serious Scientific Answers to Absurd Hypothetical Situations» (Mis kui? Tõsiteaduslikud selgitused absurdsetele hüpoteetilistele olukordadele), edastab gizmodo.com.

NASA eksteadlane lähtub hüpoteetilistele probleemidele teadusvaatenurga alt ja selgitab neid ka humoristlike piltide abil.

Ta vastab ka küsimusele, et mis juhtub siis, kui Maa järsku lakkaks pöörlemast. Samas ta rõhutab, et Maad ümbritsev atmosfäär ei peatu ning jätkab veel mõnda aega liikumist.

«Kui Maa seiskuks, kuid atmosfäär mitte, siis tekiks ootamatu tormituul, mis liigub 1600 kilomeetrit tunnis,» teatas Munroe.

Tuul oleks kõige võimsam ekvaatori juures, kuid kõik, kes elavad 42 kraadi põhjalaiuse ja 42 kraadi lõunalaiuse vahel ehk 85 protsenti kogu maailma rahvastikust, kogeksid ülehelikiirusel liikuvat tuult.

Kui Maa lakkab pöörlemast, kestaksid tugevad tuuled vaid minuteid, kuna meie planeedi mäestikud oleks neile takistuseks. Kuid isegi nende minutite jooksul hävineks suur osa inimkätega ehitatust.

«Minu kodu Bostonis on üsna põhjas ja tuule kiirus ei oleks seal helikiirusest kiirem, ehitised mureneksid ikkagi,» jätkas teadlane.

Tormituulte mõju oleks kõige nõrgem polaaraladel, kuid mitte ükski Maa piirkond ei pääseks täiesti kahjustamata.

Munroe arvutuste kohaselt oleks maailma üks turvalisemaid paiku Soome pealinn Helsingi.

«Helsingi asub üsna põhjas,  60. põhjalaiuskraadi juures ja ka seal on tugevat tuult tunda. Helsingi all asub aga linn linnas ehk seal on maa-alune ostukeskus, jäähokiväljak, ujula ja veel palju muud,» loetles Munroe.

Soome paikneb Põhja – Euroopas 60. – 70. laiuskraadi vahel. Ligi neljandik Soomest jääb põhjapolaarjoonest põhja poole.

Kõige suurem šanss ellu jääda ja katastroofist peaagu vigastuseta väljuda on tosinal teadlasel, kes elavad Lõunapoolusel Amundsen-Scotti uurimisjaamas. Nende jaoks on esimeseks ohumärgiks see, et kellegagi ei ole enam mujal maailmas suhelda.

Pärast tormituult muutuks meie planeet märgatavalt kuumemaks, kuid ka niiskemaks, mille tõttu tekib tornaadosid ja orkaane. Päev ja öö oleksid mõlemad järjest kuus kuud, mil esimese jooksul oleks tapvalt palav ning teise jooksul väga külm.

Kuna Kuu ei ole kuhugi kadunud, siis peaks sellest tingitud loodusfenomenid jätkuma. Samas muutuvad veekogude temperatuurid vastavalt sellele, kas on pikka aega kestev öö või päev.

Praegu liigub Kuu Maast eemale, kuid kui Maa lakkab pöörlemast, siis ka Kuu eemaldumine lakkab. Kuu gravitatsioon mõjutab aeglaselt, kuid kindlalt Maad edasi. Võimalik, et ühel päeval hakkab Maa uuesti pöörlema.

Ilma pöörlemiseta Maal oleks lõpuks üks suur manner keskel ja mõlemal pool seda ookean ehk tekiks põhja- ja lõuna ookean.

Maad ümbritsev kaitsev magnetväli kaoks aeglaselt ja tappev kosmiline kiirgus hävitaks elu.

Maa pöörlemise lakkamise järgselt hakkavad liigid välja surema, kuna keskkond muutub drastiliselt ning see võib hävitada ka inimkonna.

Pilte vaata siit.