/nginx/o/2015/12/08/4777541t1h33e7.jpg)
Ehkki see aasta jääb meelde ISISe jõhkrate hukkamiste ja Pariisi massimõrva poolest, jätkub vägivalla üldine vähenemine maailmas.
ISISe jõhkrustest hoolimata on maailm järjest vähem vägivaldne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harvardi psühholoog Steven Pinker ütles, et sõjad on järjest harvemad ja hukatuslikumad, terrorism haruldane ja Euroopa põgenikekriis pole midagi uut, kirjutab Daily Mail.
«Uudised pakuvad süsteemselt eksitava arusaamise maailmast,» ütles Pinker, kelle sõnul on inimliigi kõige märkimisväärsem ja alahinnatum areng vägivalla vähenemine.
Teise maailmasõja järgse ajaga võrreldes on 2015. aasta olnud suhteliselt rahumeelne, rääkimata võrdlusest eelmiste sajanditega. Sellest hoolimata on viimasel paaril aastal veidike tõusnud vägivaldsete surmade arv üle maailma. Pikaajaline graafik, mis näitab sõjasurmasid, on aga kindlas langustrendis.
Tänapäeva maailmast on suuremalt jaolt kadunud kannibalism ja orjandus ning väga võimalik, et samamoodi kaovad lõpuks ka teised vägivalla vormid nagu surmanuhtlus ja riikidevahelised sõjad.
«500 aastat järjest alustasid Euroopa riigid kaks uut sõda aastast. Pärast Teist maailmasõda on see number olnud null,» märgib Pinker. «Praeguse maailma suurim mure on see, et riigi kokkuvarisemine ja kliimamuutus, eraldi või koostoimena, võivad lõpetada selle erakordse rahuaja, millega oleme harjunud. Kui peame rahu automaatseks, võime mugavalt suhtuda faktoritesse, mis seda tekitavad.»
Pinker süüdistab hiljutist tõusu vägivaldsetes surmades Süüria president Assadi julmusi, usuäärmuslust ja Vladimir Putini tegevust Ukrainas.
Samas ütleb ta, et sõdade geograafiline ulatus on vähenemas.
«Varem laiusid sõjad üle maailma ja aastatel 1945-1990 oli kokku 30 sõda, milles hukkus sada tuhat inimest või rohkem.
Nende hulgas olid sõjad Kreekas, Hiinas, Mosambiigis, Alžeerias, Tiibetis, Guatemalas, Ugandas ja Ida-Timoris. Kui eelmise aasta lahingud Ukrainas välja arvada, on sõjatsoon koondunud Kesk-Aafrikast Lähis-Ida ja Lõuna-Aasiani».
Pinkeri sõnul on peaaegu kõik vägivallatüübid järsult vähenemas, sealhulgas mõrvad, surmanuhtlused, koduvägivald, piinamine ja ka jahipidamine.
Rünnakud, mis tapsid tsiviilisikuid Pariisis, Ankaras, Californias ja Beirutis, muutuvad suureks uudiseks, sest need on haruldased, sõnas Pinker.
«Massitulistamised saavad väga suurt meediatähelepanu suhteliselt väikeste ohvrite arvuga. Sellepärast neid korda saadetakse - mõne süütu inimese tapmine on kindel viis endale ja enda sõnumile tähelepanu tõmmata.»
Tsiviilelanike ründamine poliitilisel eesmärgil pole aga midagi uut. Euroopas tapeti marksistide, natsionalistide ja lahkulööjate poolt 1970-1980 aastatel rohkem inimesi, kui islamiäärmuslased on tapnud 2000-2010 aastatel, selgus Pinkteri uuringust.
Pinkter meenutab ka, et Teise maailmasõja järel pidi Euroopa hakkama saama 60 miljoni ümberasustanud inimesega. Sama palju on neid täna terves maailmas.