Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Video: Vana-aasta lõpetab ja uut aastat alustab komeet Catalina

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Foto: Vida Press

Kui veel keskajal peeti komeedi taevasse ilmumist halvaks endeks ja isegi maailma lõpuks, siis nüüd on hoopis teised lood.

Isegi inimkonna «vana sõber» Halley komeet oli paavst Callixtus III silmis 1456. aastal saatanast ja ta pani selle komeedi kirikuvande alla, edastab news.discovery.com.

 21. sajandil lausa oodatakse kosmiliste fenomenide, komeetide ilmumist.

Öpik-Oorti pilve komeet Catalina, ametliku tähistusega C/2013 US10 (Catalina) avastati 2013. aastal, kui see komeet oli Maalt vaadates praegusest märgatavalt vähem heledam objekt.

Catalinat jälgitakse maalähedaste objektide programmi raames kahe USAs asuva teleskoobi abil, millest esimese diameeter on 1,5 meetrit ja teine 68 sentimeetrit.

Avastamisest alates on see kosmiline keha liikunud Päikese suunas rohkem kui 165 000 kilomeetrit tunnis. Catalina oli Päikesele kõige lähemal 15. novembril ja liigub nüüd meie süsteemist uuesti väljapoole, tekitades võimsa vaatemängu.

Komeet Catalina on Maale kõige lähemal 17. jaanuaril 2016, olles meie planeedist 110 miljoni kilomeetri kaugusel ning siis võib seda komeeti näha põhjapoolkeral lausa palja silmaga.

Astronoomilisest vaatepunktist vaadatuna on komeet üsna Maa lähedal, kuid kui võrrelda seda Kuu ja Maa vahemaaga, siis kaugel. Catalina on üle 280 korra Maast kaugemal kui seda on Kuu.  

Samuti peaks see komeet olema juba hästi näha vana-aasta õhtu eelsel ajal ja ka 31.detsembril.

Catalina leiab üles punase tähe Arktuuruse abil, mis on Karjase tähtkuju põhiline täht.  Kui Arktuurus on leitud, siis on kas binokli või amatöörteleskoobi abil lihtne leida sabatähte, millel on pikk helendav «saba».

Wikipedia: Komeet (kreeka keeles komētēs «pikajuukseline») ehk sabatäht on meie päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsnikdioksiidistning mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.

Tagasi üles