/nginx/o/2015/12/18/4812541t1hf106.jpg)
Loodusmaailma rokkariteks saab pidada Austraalia Amegilla cingulata mesilasi, kuna nad viskavad oma pead selliselt nagu inimrokkarid.
Video: mesilane, kes käitub nagu pead loopiv rokkar
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harvardi ülikooli teadlased uurisid neid sinise-musta-kollase kirjutest putukatest tehtud videoid, edastab foxnews.com.
Need mesilased ei viska oma pead Metallica mõne kuulsa pala saatel, vaid omas rütmis, kui nad lillede õisi tolmendavad.
Need mesilased raputavad rokkarlikult pead, kuna see aitab neil õietolmu kätte saada.
«Mulle jäi silma, et Austraalia mesilane tegi midagi kummalist ja see hakkas huvi pakkuma. Vaatasin videoid püüdes mõista, miks nad nii käituvad. Tahtsin taustaks mõne menubändi muusika panna, sest need putukad tundusid pead loopivat muusika taktis,» teatas putukateadlane Callin Switzer.
Paljas silmaga mesilaste peaviskamist näha ei ole, kuna nad teevad seda kuni 350 korda sekundis. Teadlased aeglustasid videot ja nägid, et mesilase pealoopimise abil eraldus lillest õietolmu.
Teadlased võrdlesid Austraalia mesilaste lillede tolmeldamistehnikat Põhja-Ameerika mesilaste tolmeldamistehnikaga. Viimaseid mesilasi kasutatakse sageli kasvuhoonetaimede tolmeldamisel.
Ilmnes, et Põhja-Ameerika mesilased kasutavad tolmeldamisel jalgu ja suiseid, kuid Austraalia mesilased eelistavad «käed vabad» varianti ehk pead.
Teadlase Katja Hogendoorni teatel on Austraalia mesilaste tolmeldamismeetod efektiivsem ja nad on lillel vähem aega, kui Põhja-Ameerika mesilased.
Hoolimata kummalisuse olemasolust, ei tea teadlased seni täpselt, miks Austraalia mesilased pealoopimist kasutavad.
«Me ei tea, miks need mesilased nii käituvad, kuid meil on paar teooriat. Võimalik, et neile on nii mugavam või on nende suised liiga väikesed. Liigutamise kiirus mängib kindlasti oma rolli,» selgitas putukateadlane Calvin Switzer.
Teadlaste sõnul aitab Austraalia mesilaste uurimine muuta põllumajanduses kasutatavat tolmendamistehnikat ja luua nende mesilaste eeskujul väikesed miniatuursed tolmeldamisroboteid.