Psühholoog: kuidas ennetada laste jõulupettumust

Foto: Vida Press

Soome kasvatuspsühholoog andis nõu, kuidas ennetada laste, kuid ka täiskasvanute jõulu- ja kingipettumust.

Jõuludega kaasnevad mitmed traditsioonid nagu jõululõuna, jõululaulud, jõuluvana ja jõulukingitused, mis peidavad endas maagilisi hetki, edastab Yle.

Eelkõige lapsed on need, kes ootavad jõuluvanalt kingitusi, kuid kui nad ei saa loodetut, siis võib pettumus suur olla.

Helsingi ülikooli kasvatuspsühholoogi Kristi Lonka arvates tuleb nii vanematele kui lastele õpetada, et jõulude ajal ei ole kingid siiski kõige tähtsamad, vaid mõnus perekeskne ja soe tunne, mis selle pühaga kaasneb.

«Jõuluvana ei ole nagu internetikataloog, kuhu saab saata tellimuse ja saadakse see, mida telliti. Jõulu põhisõnumiks ei ole asjad,» lausus psühholoog.

Ekspert lisas, et vanemad peaksid juba maast madalast õpetama lastele, et alati ei saa kõike, mida soovitakse ning see kehtib ka jõuluvana toodavate kingituste kohta.

«Lastele tuleks õpetada, et jõulukink peab olema üllatus ja selle tõttu ei too jõuluvana alati seda, mida lapsed soovinud on. On teada juhtumeid, mil lapsed on soovitud mänguasju mitte saades end näost siniseks karjunud ja neil on tekkinud hingamisraskused,» lisas soomlanna.

Seni on kehtiv vana ütlus, et kui laps on aasta otsa halb olnud, siis jõuluvana ei too kinki, vaid annab vitsa. Varem kasutati seda selleks, et panna lapsi hästi käituma.

Lonka arvates on selline kasvatusmeetod ajast ja arust, vaid lapsi tuleks õpetada olema tänulikud ning et kingitud hobuse suhu ei vaadata.

«Jõulude ajal saab valgus pimedusest võitu. Eesmärgiks on perega koos olemine ning jõulukuriteoks on jõulurõõmu hävitamine sellega, et kingitustega ei olda rahul. Kingid ei ole eesmärk omaette, vaid jõuludega kaasnev nähtus,» nentis psühholoog.

Lonka sõnul on ta kokku puutunud juhtumitega, milles pere on igal aastal aina suurema summa kulutanud kinkidele ning see on kasvatanud stressi.

Lastele kinke otsivad vanemad on sageli dilemma ees, sest nad ei soovi või ei saa osta lapse poolt soovitut ja see võib nii ärritada kui kurvaks teha.

«Ärge ande lastele enne jõule mingeid lubadusi. Kui midagi peab lubama, siis lubage villaseid sokke. Selline lubamata jätmine säästab lapsi pettumusest kuid samas tekitab neis ootuselevust,» selgitas asjatundja.

Psühholoogi arvates ei peaks vanemad lapsi siiski kõigi pettumuste eest kaitsma.

«Kõige kohutavamad on need vanemad, kes hoiavad oma lapsi vati sees ja takistavad nende vaba arengut. Nad teevad kõik, et lapsi pettumustest säästa. Lapsed võivad selle tõttu kujutada, et elavad ideaalmaailmas ning saavad kõik lihtsalt ja tasuta,» leiab soomlanna.

Lonka lisas, et kinkide andmine ja saamine on omamoodi kunst, millel on teatud reeglid. Arvestada tuleb kingisaaja vanuse, eelistuste ja iseloomuga.

Kinke tasuks jagada pärast lõunasööki, et jõulusöömig mõne pereliikme jonni pärast rikutud ei saaks.

Psühholoogi sõnul mängib jõulupettumuses rolli see, kui kink ei ole sobiv. Näiteks saledale naisele kingitakse XL suuruses öösärk ning naine võib seda võtta solvanguna.

Lapsed saavad tavaliselt täiskasvanutest rohkem kinke ja võivad unustada pettumuse kiiresti, kuid täiskasvanud võivad pikka aega viha pidada.

Nii laste kui täiskasvanute jõule võib rikkuda jõululauas pere «musta pesu pesemine» kui liigne alkoholitarbimine.

Lonka sõnul ei peaks jõulud olem stressi tekitavad, vaid soojuse ja lõõgastumise aeg.