/nginx/o/2015/12/18/4810727t1hbd35.jpg)
Austraalia teadlased avastasid Maast 14 valgusaasta kauguselt meie planeedile seni kõige lähedasema planeedi, mis asub elu võimaldavas tsoonis.
Video: astronoomid leidsid Maale seni kõige lähedasema «eluplaneedi»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Planeet, mis sai nimeks Wolf 1061c, on Maast 126 triljoni kilomeetri kaugusel, mis arvu vaadates tundub kujutlematult kaugel, kuid kui mõelda, et juba meie naaberplaneet Mars on 249 miljoni kilomeetri kaugusel, siis see kosmiline vahemaa ei tundugi nii suur, edastab sciencealert.com.
Nüüd avastatud planeet asub Maokandja tähtkujus ning selle planeedi täht on Maast oma kauguselt 35. kohal.
Teadlastemeeskonna sõnul liigub planeet Wolf 1061c ümber punase kääbustähe Wolf 1061. Süsteemi kuulub veel kaks planeeti, millest üks on oletatavalt kivine nagu Marss ja teine aga võib olla gaasiplaneet nagu Neptuun, kuid see ei ole kindel.
«Tegemist on huvitava avastusega, kuna nende planeetide mass viitab, et kõik kolm võivad olla tugeva pinnasega kiviplaneedid. Keskmine planeet Wolf 1061c asub niinimetatud eluks sobivas tsoonis, seega võib sel planeedil leiduda voolavat vett ning isegi elusorganisme,» selgitas New South Walesi astronoom Duncan Wright.
Kolmest planeedist tähele Wolf 1061 lähimal planeedil on liiga kõrged temperatuurid ning kõige kaugemal planeedil liiga jahe, et seal saaks vett ja elu olla.
Kuid keskmine planeet Wolf 1061c asub elutekke seisukohast just õiges paigas. Samas ei ole see planeet siiski selline, nagu Maa, kuna Wolf 1061c mass on meie planeedi massist 4,3 korda suurem.
Ta teeb oma tähe ümber tiiru 18 Maa päevaga ning ta orbiit oma tähe ümber on vaid kümme protsenti Maa orbiidist Päikese ümber.
Kui Wolf 1061c asuks meie päikesesüsteemis, siis oleks see kuum planeet, kus elu ei saaks olla. Täht Wolf 1061 on aga jahedam kui meie Päike ning selle tähe pinnatemperatuur on umbes 3300 kelvinit. Meie Päikese pinnatemperatuur ulatub 5800 kelvinini.
«Tegemist on huvitava avastusega veel selle poolest, et täht Wolf 1061 on võrdlemisi rahulik, kuid enamik punaseid kääbuseid on väga aktiivsed, sest neil toimuvad röntgenpursked ja väljuvad plasmajoad. Kui see täht oleks selline, siis ei saaks ta läheduses olla elutekke võimalust,» teatas astronoom Wright.
Astronoomi sõnul võib planeet Wolf 1061c olla alati ühe poolega oma tähe poole, mis tähendab seda, et planeedil on väga jahe ja väga kuum pool.
Arvutimudeli kohaselt liigub kuum õhk tugevate tuulte mõjul planeedi jahedama osa suunas ja siis tagasi ehk toimub tsirkulatsioon.
Wolf 1061c on esimene planeet, mille uurimiseks kasutati Tšiilis asuvat Euroopa Lõunaobservatooriumi HARPS spektograafi. Maast 14 valgusaasta kaugusel asuv süsteem leiti signaalide abil, mis viitasid väiksemate objektide liikumise suurema objekti ümber.