Õudusfilmide vaatamine paneb sõna otseses mõttes vere tarretuma

Foto: Vida Press

Hollandi Leideni ülikooli uuringu kohaselt mõjub õudusfilmide vaatamine kehale samamoodi nagu eluohtlikus olukorras olemine ehk tekib niinimetatud vere tarretumine.

Teadlased selgitasid, et õudusfilmide ajal käivitub kehas verekaotuseks valmistumise protsess, edastab The Telegraph.

Veres kasvab siis vere hüübimist soodustava valgu faktor VIII tase.

«Katsed näitasid, et õudusfilmide vaatamisega kaasnes vere koagulandi faktor VIII koguse suurenemine,» lausus teadlane Banne Nemeth.

Väljend «vere tarretumine» pärineb keskajast ning selle taga on kontseptsioon, et hirm muudab verevoolu aeglaseks, veri muutub paksemaks ja kehatemperatuur alaneb.

Hollandi teadlaste uuring oli esimene, millega tehti kindlaks, et see fenomen on tegelikult olemas.

Teadlased selgitasid, et vere tarretumise protsessil on organismi kaitsev funktsioon, kuna see valmistab keha ette eluohtlikuks olukorraks, milles võib verd kaotada.

Teadlased tegid katse 24 hea tervise juures oleva vabatahtlikuga, kelle keskmine vanus oli 30 eluaastat.

Osa neist vaatasid õudusfilmi, millele järgnes hariduslik film. Teine grupp vaatas esmalt hariduslikku filmi ja siis õudusfilmi.

Õudusfilmiks oli 2010. aastal valminud «Insidious», mille peaosas on Rose Byrne. Filmi vaadanutel kasvas veres faktor VIII ase tavalisest keskmisest märgatavalt ehk üle 11 rahvusvahelise ühiku detsiliitri kohta.

Kui faktor VIII liiga palju on, siis tekib tromboosioht.

Katsealustel kasvas õudusfilmi vaatates tromboosioht 57 protsendi võrra, kuid hariduslikku filmi vaadates vaid 14 protsendi võrra.

«Meie katse näitas, et õudusfilmid panevad tõesti vere tarretama,» nentis Nemeth.

Mõlemad filmid kestsid 90 minutit ning katsealustelt võeti nii enne kui pärast filmide vaatamist vereproove. Samuti pidid katses osalenud määrama ära, kui õudne nende jaoks õudusfilm oli skaalal 0 – 10.

Uuring näitas, et keskmiselt määrati õudusfilmi õudusastmeks 5,4.