/nginx/o/2015/12/16/4804911t1h91aa.jpg)
USA George Foxi ülikooli teadlased uurisid termaalkaamera abil, kuidas koolibrid oma keha jahutavad.
Video: kuidas koolibrid oma keha jahutavad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmnes, et kehatemperatuuri normaalsena hoidmiseks liigutavad nad tiibu kuni 70 korda minutis, edastab BBC.
Kehas olev liigne soojus väljub «akendest», mis on silmade juures ja jalgadel.
Teadlasi huvitas koolibri uuringutes eelkõige, kuidas kliimamuutus neid linde mõjutab, sest lindudel on paks sulestik, mis toimub tugeva isolatsioonina, takistades soojakadu.
Uuringu juhi Donald Powersi teatel on mitmetel lindudel soojust välja laskvad osad, et nad üle ei kuumeneks ning pesal haududes mune «ära ei keedaks».
«Meid huvitas, kuidas koolibrid, kuid ka linnud üldiselt vabanevad liigsest soojusest,» sõnas uurija.
Video näitas, et lindude soojakadu toimub kehal paikades, kus on vähem sulgi, nagu silmade ümbrus, õlaosa ja jalad.
Kliimasoojenemisest tekkiva temperatuuritõusu tingimustes peavad linnud adapteeruma ja aina rohkem tuleb neil kehakuumusest vabaneda.
Wikipedia: Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Koolibrilaste liike on arvatavasti 325–340. Selle linnuliigi esindajad on 6–20 sentimeetrit pikad ja kaaluvad 1,8–24 grammi.
Kehaehitus võimaldab taimenektarist toituvatel koolibridel õhus keerukaid manöövreid teha ja isegi paigal lennata.