Vandumist peetakse negatiivseks, kuid samas viitab see verbaalsele andekusele

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Vandesõnade ja roppuste kasutamist peetakse negatiivseks, kuid psühholoogide sõnul saab seda vaadata teise nurga alt, mille kohaselt on vandujad verbaalselt loomingulisemad.

Tavaliselt arvatakse, et palju vandesõnu kasutavate inimeste sõnavara on väike ja nad ei oska end verbaalselt väljendada.

Välja on käidud teooriaid, mille kohaselt vandesõnu ja roppusi kasutavate inimeste intelligentsus on alla keskmise.

Teadusväljaandes Language Sciences avaldati USAs tehtud uuring, milles seda teemat käsitleti. Kas vandujate sõnavara on väike ja neil puudub loomingulisus? Kas vandesõnade kasutamine viitab, et isik ei oska teisel viisil end väljendada?

Teadlasi huvitas eelkõige, kas palju vandesõnu kasutavate inimeste sõnavara on ülejäänute sõnavarast väiksem.

Tehti katse 12 üliõpilasega, kellele anti ülesandeks öelda ühes minutis nii palju vandesõnu, kui meelde tuleb. Teistes testides pidid katsealused ütlema teistesse kategooriatesse kuuluvaid sõnu. Aega oli ka siis üks minut.

Keskmiselt suutsid üliõpilased minutis öelda üheksa vandesõna, samas kui teisi, mingi kindla tähega algavad sõnu suudeti minutis keskmiselt öelda 22.

Ilmnes, et need katsealused, kes suutsid teistest enam vandesõnu leida, leidsid ka teisi sõnu keskmisest rohkem.

Teadlaste sõnul viitab vandesõnade kasutamine hoopis sellele, et nende kasutajad on teistega võrreldes verbaalselt andekamad ja loomingulisemad.

Teadlased rõhutasid, et vandesõnadega kaasneb tunnetetulv, mis võib olla seinast seina.

Samuti ei saa vandumist seostada ainult viha ja ärritumisega, vaid sellega saab väljendada ka üllatust ja isegi rõõmu.

Tagasi üles