/nginx/o/2015/12/15/4801047t1h05a5.jpg)
USA California teaduste akadeemia uuring näitas, et vagellestad ehk nääpsulestad antakse edasi põlvest põlve.
Video: inimene ei ole üksinda, ta kannab kaasas «loomaaeda»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Silmale nähtamatud vagellesti leidub nii karvafolliikulites kui rasunäärmetes ning need lestalised võivad tekitada demodikoosi, edastab Daily Mail.
Inimestel leidub neid lesti kõrvades, ripsmekarvades, silmalaugudel, juustes, peanahal, rinnakarvades ja genitaalide karvades.
USA teadlasi huvitas, kuidas vagellestad levivad ning inimestelt inimestele liiguvad. Ilmnes, et erinevatel inimpopulatsioonidel on erinevad mikroskoopilised lestad, sama lestaliik on mitmel järjestikusel inimpõlvkonnal ning erinevatel inimestel olevad lestaliigid inimeste kokkupuutel omavahel ei segune.
«Meie jaoks oli üllatusmomendiks see, et need lestad on elanud inimkehadel väga väga kaua. Need ei ole lihtsalt nahal elavad olendid, vaid neil on oma lugu rääkida,» teatas uuringu juht Michelle Trautwein.
Ta lisas, et vagellestad pakuvad teadlastele huvi selle tõtt, et ebasoodsate tingimuste korral võivad nad tekitada haigusi ja nende uurimine aitab leida haigustele ravi.
Teadlased võtsid inimkehadelt 70 erinevat vagellesta, mis pärinesid katsealuste otsmikult, peanahalt, põselt ja ninaseljalt.
«Katsealused inimesed olid maailma erinevatest paikadest ja neil olevad lestad on sama erinevad kui need inimesed. Kui inimene kolis oma sünnimaalt teise kohta, jäid talle algsed lestad alles, mitte ta ei saanud uues paigas uusi vagellesti,» teatas teadlane.
Uuring paljastas, et näiteks afroameeriklastel, kes on sündinud ka kasvanud USAs, on ikka kaugete Aafrikast pärit esivanematega sarnased vagellestad.
See kinnitas, et osa vagellestapopulatsioone suudavad elada ka väljapool oma algupärast piirkonda.
«See on nagu Aafrikast väljarändamine. Inimkond rändas kunagi sellest mandrilt välja ja asustas teised mandrid, sama kehtib ka nahalestade kohta,» selgita teadlane.
Trautweini teatel jagavad samasuguseid vagellesti omavahel pereliikmed, kelle pead ja kehad kokku puutuvad, kuid kellegagi juhuslikult kohatud isikuga tavaliselt lesti ei vahetata.
Inimnäol on kahte liiki vagellesti - Demodex folliculorum ja Demodex brevis.
USA Põhja-Carolina ülikooli teadlase Megan Thoemmesi arvates näevad vagellestad välja üsna kenad oma usja kuju ja kaheksa jalaga.
«Kui mõni inimene arvab, et ta on üksinda, siis ta seda ei ole, sest tal on nahal loomaaed, mida ta kogu aeg kaasas kannab,» muigas teadlane.
Ta lisas, et need loomad paljunevad inimkehal ja seega toimub meie nahal «lestaseks».
Vagellestad on elanud inimestega koos alates esimestest Aafrikast välja rännanud inimestest, kes liikusid maailma erinevatesse paikadesse ja koos sellega hakkasid vagellestad muteeruma, kuna inimesed muutusid.
Öisel ajal, kui inimesed magavad, on «nahaelukad» kõige aktiivsemad, toitudest naharasust ja –jääkidest.
Wikipedia: vagellestad on sigarja kehakujuga 0,2–0,5 millimeetri pikkused ja helehallid. Neil on neli paari lühikesi jalgu, mille otsas on kaks küünist.
Poolkaarjad haukasmissuised on hästi arenenud.
Demodikoos ehk vagellesttõbi on perekonda Demodex kuuluvate parasiitide poolt põhjustatud karvafolliikuli ja rasunäärme ning seedekulgla algusosa limaskesta invasioonhaigus.