«Naistevahetus»: kes oksendas kraanikaussi?

Naistevahetus - Marina Foto: TV3

Kolmapäevaõhtuses tõsielusarjas «Naistevahetus» vahetasid kümneks päevaks kodud kaks kanget naist - maanaine Marina Mõtskülast ja linnanaine Moonika Rakverest.

Põlvamaal elav 45-aastane Marina kasvatab üksi kahte poega ja on hetkel töötu. Jaanek on 19-aastane noormees, kes ei õpi ega tööta ja kellele meeldib aega surnuks lüüa. Janar on 13-aastane koolipoiss. Marinal pole eriti ei tööd ega sissetulekut. Ka laste koolitee on lünklik, kuid ema ei kurda selle üle. Nende elu on küll sündmustevaene, kuid pere ei tee sellest probleemi.

Haiglas hooldajana töötaval 41-aastasel Moonikal on kolm last; kodus elab 18-aastane Elina, kellele on seltsiks 17-aastane sugulane Kätlin. Moonika elukaaslane Aare teeb elektritöid. Rakveres elavale perele meeldib, kui kogu aeg midagi juhtub. Moonika on kindel, et saab hakkama igal pool ega pelga ka uut kogemust võõras peres.

Armastus esimesest silmapilgust

Moonika ja tema elukaaslane Aare kohtusid baaris, kus mees Moonikale silma viskas. See oli armastus esimesest silmapilgust. «Meie suhe on ootuspäratult hea!» teatas Aare pere ühises kodus rahuolevalt. «Moonika on tore, lõbus, seksikas, seltskondlik... Sutsu rumal, aga sellest saame üle.»
«Kui Aare kaine on, siis täitsa tubli poiss,» polnud ka Moonika kiitusega kitsi. Aare jaoks on peamine mehetöö koduveini tegemine.

Asjaliku perenaisena teritas Moonika isegi noad ise, huvitavalt, tassi põhja vastu. Aare tunnistas, et saatesse sattumine tuli talle üllatusena: «Mul läks Lasnamäe kanalis rool käest, kui kuulsin!» Moonika oli aga pere ära registreerinud ja Aare võttis väljakutse vastu.

Mõtsküla korteris elava üksikema Marina probleemiks on laisad pojad ja see, et korralikku meest pole. Naistevahetusse registreeris Marina perepoeg Jaanek. Saatesse sattumine tuli talle ootamatusena: «Ma olin täitsa šokis, aga ega kuhugi ei pääse, nüüd pean minema...»

Enne lahkumist

Rakvere pereisa Aare unistas diivanil pere kõrval istudes, et ehk uus ema on pandav ja Mõtsküla perepoeg Jaanek lootis, et umbes 25-aastane. Moonika lootis, et uus kodu on linnas: «Kardan, et on nii peen pere, et ei oska kraanigi lahti keerata.» Moonika pani minnes kindluse mõttes kuldkingakesed jalga.

«Ära selle Bockiga üle pinguta!» manitses Moonika lahkudes Aaret. Ta muretses ka enda pärast: «Äkki seal ongi lihtne maamaja, palju lapsi ja joodik mees, oi mama...»

Marina luges kodust lahkudes pojale sõnad peale: «Uuele emale siis pakud šampust, loodan, et ta ei ole alaealine.»

Uues kodus

Uude koju saabudes avastas Marina, et see on nii suur, et eksi või ära: «Ei noh, see on tõeline maaelu!»

Moonika oli keset metsa asuvasse kortermajja jõudes pehmelt öeldes pettunud. Ka räämas vannituba nähes oli ta löödud mis löödud. Ei siin kodus muret ole, et kraan liiga peen on. «Ma ei taha enam!» ahastas Moonika juba esimestel minutitel.

Kohtumine vahetusperega

Kui Marina oli eelmisest mehest lahku läinud selle tõttu, et too vaatas liigselt pudelisse, siis see, et Rakvere pereisa oli uut ema oodates veidi julgust võtnud, ei hirmutanud teda sugugi. Hoogne Aare haaras uue ema kohe karukallistusega kaenlasse ja asus talle maja tutvustama.

Aare tutvustas maja kõige tähtsama toana veinivillimise tuba. Kõigest muust mindi sujuvalt üle. Marinale Aare meeldis: «Mõtlesin, et midagi hullemat tuleb, aga mul täitsa vedas!»

Meeleheitel Moonika helistas kohe saabumisõhtul Aarele ja kurtis oma kurba saatust. Moonikal ei olnud uues kodus poodi, sularaha, internetti. Kõige suurem üllatus oli talle see, et ka meest ei olnud. Mõistmist ja kaastunnet Moonika mehele helistades ei leidnud. Lõpuks leidis Moonika olukorras ka ka midagi lohutavat: «Õnneks on ainult kaks last - kummalegi koer ja õue!»

Kui Rakveres joodi esimesel õhtul šampust, siis Mõtskülas pandi uus ema kohe hoidiseid tegema. Alustuseks pidi Moonika minema kortermaja pimedasse keldrisse purke otsima, et seejärel neid veel pesema hakata. Moonika esimene õhtu mööduski vannitoas poti kõrval vanni kohal küürutades ja purke pestes ning Jaaneki vägilugusid kuulates.

Esimene hommik

Esimene hommik algas Moonika jaoks uues kodus varakult. Esimeseks tööks oli kahe mehepoja toitmine, kes nõudlikult köögis tellimusi esitasid. «Anna soola, pese tass!» jagus Jaanekil uuele emale korraldusi.

Rakvere peres polnudki kellelgi hommikul eriti isu. Eelmise peo okse lebas kraanikausis ja otseselt ei tunnistanud autorlust keegi. «Limpsisime küll, ei tea, kas sellepärast oksendas?» tegi Aare umbmäärase vihje uue ema suhtes. «Noh, degusteerisin jah,» nentis uus ema.

Hommik Rakveres oli parasjagu uimane, kohvitati, tehti suitsu, Aare pakkus uuele emale isegi maasikat.

Marina tundis, et vist peaks olukorra heastama ja kuidagi kasulik olema. Pererahva üllatuseks nõudis Marina kaltsu, et põrandat pesta. Kaltsu selles majapidamises ei tuntud. Üllatunud Elina pakkus uuele emale põrandapesuks küll moppi, kuid Marina ei nõustunud ja käiku läks üks Aare särkidest.

Kuna Moonika oli juba varahommikul seenele ja matkale kupatatud ja Marina mässas oksekoristuse ja põrandapesuga, olid uued emad juba esimesel päeval päris kurnatud. Mis edasi?!