Arheoloogide sõnul leidsid nad Vana-Rooma väejuhi Julius Caesari poolt Kagu-Hollandis korraldatud veresauna ohvrite jäänused.
Arheoloogid leidsid Hollandis Caesari korraldatud veresauna paiga
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. detsember 2015, 11:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad on veendunud, et nad leidsid Ossi lähedal 55. aastal eKr toimunud tapatalgute jäljed, edastab foxnews.com.
Hollandi arheoloogide teatel sai juhtum alguse, kui kaks germaani hõimu tulid Caesarilt kaitset paluma. Caesar ei tulnud nende palvele vastu ja käskis hõimuliikmed tappa.
See juhtum on teada Caersari kuulsast kirjutisest «De bello Gallico» (Gallia sõdadest).
Enne leide oli see Hollandi pinnal toimunud veresaun siiski vaid legend.
Nüüdseks on tapmispaigast leitud 20 mõõka, kaitsekiiver ja rohkem kui 100 inimese jäänused.
Amsterdami ülikooli teadlased tegid leidudele ajaloolise ja arheoloogilise analüüsi, kaasa arvatud süsinikdateeringu. Uuringud kinnitasid, et luud ja relvad pärinevad ajastust, mil Caesar koos oma armeega oli Hollandi pinnal.
Julius Caesar ei jäänud nüüdsele Hollandi alale pikalt, kuna järgmise sammuna ehitas ta juba üle Reini jõe silla ning siis suundus Briti saartele.
Wikipedia: Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Julius Caesar vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Briti saari vallutada.
Gallia oli enne Caesari sissetungi keltide asuala, mis oli killustatud umbes 80 alaks (civitas’eks).
Piirkonda asustas 4 hõimu - belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid, kellel ei olnud ühtset riiki.