Indiaanlased jõudsid Euroopasse 10. sajandi paiku?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene kunstniku Nikolai Roerichi 1899. aasta maal viikingitest
Vene kunstniku Nikolai Roerichi 1899. aasta maal viikingitest Foto: Wikipedia.org

Hispaania teadlaste väitel jõudsid Ameerika mandri põliselanikud indiaanlased Euroopasse 500 aastat varem kui kuulus maadeuurija Christopher Kolumbus Ameerikasse saabus.

Teadlaste väide põhineb islandlaste geeniuuringutel, kirjutab The Telegraph.

Põhjamaade saagades seisab, et viikingid jõudsid Põhja-Ameerikasse sadu aastaid enne Kolumbust. Oletatakse, et Põhja-Euroopast pärit viikingid võtsid sealt kaasa kohalikke indiaani naisi.

Geeniuuringud näitasid, et indiaanlannad jõudsid Islandile umbes 1000. aasta paiku pKr. Indiaanigeene on umbes 80 protsendil islandlastest.

«Island oli 10. sajandist üsna isoleeritud paik. Kõige tõenäolisemalt jõudsid indiaanigeenid islandlasteni viikingite poolt Ameerikast kaasa toodud naiste kaudu. Viikingid ja indiaani naised said ühiseid järglasi,» selgitas Pompeu Fabra ülikooli antropoloog Carles Lalueza-Fox.

Kanadas Newfoundlandil asub 11. sajandist pärit viikingite asula L'Anse aux Meadows.

Tegemist on kolme majade grupiga, mis sarnanesid Gröönimaal ja Islandil ehitatud hoonetega. Maju kasutati vaid lühikest aega 1000. aasta paiku.

Uurijate sõnul püüavad nad kindlaks teha täpse aja, mil indiaanigeenid Islandil levima hakkasid ning otsivad Põhja-Ameerikast leitud indiaanijäänuste abil sellele kinnitust.

Gröönlaste saaga järgi olevat Põhja-Ameerikat esimesena külastanud Bjarni Herjólfsson, kes sõitis Islandilt Gröönimaale oma isa külastama, kuid tormi tõttu jõudis ta senitundmatute läänepoolsete saarte juurde. Ta maale ei läinud, kuid rääkis koju tagasi jõudes oma leiust.

Islandi päritolu meresõitja Leifr Eiríksson läks siis Herjólfssoni kirjeldatud maid otsima.

Saagades seisab, et ta jõudis kaljusele maale, mille ta nimetas Hellulandiks. Seejärel jõudis ta metsaga kaetud maale, mis sai nime Markland. Lõpuks jõudis Leifr viljakale maale, kus kasvasid viinapuud ja metsik nisu ning see maa sai nimeks Vínland.

Saagade järgi oli  Leifr Eiríksson esimene, kes Vínlandis maale läks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles