Väide: sportijad võivad langeda alkoholi küüsi kergemini kui «diivanipadjad»

Foto: Vida Press

USAs Pennsylvania ülikoolis tehtud uuringu kohaselt tarbivad regulaarselt sporti harrastavad inimesed rohkem ja regulaarsemalt alkoholi kui need, kes ei treeni ehk on «diivanipadjad».

Uuring näitas ka seda, et mida tugevam treening seljataga oli, seda enam alkoholi tarbiti, edastab Yle.

Soome spordipsühholoogi Satu Kaski arvates näevad treenijad alkoholis auhinda.

Kaski lisas, et USA uuringut ei saa võtta puhta kullana, kuna tavapäraselt tarbitakse treeningutel ja selle järgselt kas vett või spordijooke.

«USA uuring on lihtsalt psühholoogline meem. Lihtne on langeda mõtte lõksu, et nüüd olen küllalt pingutanud ja aeg on end autasustada millegi kangemaga kui seda on vesi. Õlut peetakse vahel lausa jaunukustutajaks,» selgitas spordipsühholoog.

Ta jätkas, et alkohol ei aita organismil treeningust taastuda ning alkohol  on diureetikum ehk viib kehast vett välja.

Kaski arvates on sportlaste suure alkoholitarbimise taga spordi- ja alkoholikultuur.

«Füsioloogiliselt ei vaja organism alkoholi, kuid koos joomine on sotsiaalne tegevus, mis annab küünarnukitunde. Tihtipeale ütlevad jäähokimängijad või jalgpallurid, et pärast matši teeme õlled,» selgitas spordipsühholoog.

Kaski sõnul on gruppi kuulumine inimestele omane ning grupi survel võidakse hakata rohkem alkoholi tarbima.

«On raske keelduda, kui kogu meeskond läheb pärast kohtumist baari. Meie põhjamaises kultuuris peetakse alkoholist loobujaid pirtsakateks,» nentis ekspert.

USA uuringutulemuste üks selgitus võib olla ka isiksusejooned, sest sportivad inimesed on tavaliselt avatud ja head suhtlejad. Nad naudivad seltskonnas olemist ja tavaliselt käib selle juurde alkoholi tarbimine.

Kaski arvates peaks igaüks ikka ise langetama otsuse, kas ta läheb teistega kaasa ja tarbib alkoholi või ütleb kindlalt ei.

«Kui tuntakse, et jäädakse kergelt  sõltuvusse, siis võiks olla see spordi-, mitte alkoholisõltuvus,» teatas psühholoog.