/nginx/o/2015/12/11/4787211t1h3b2d.jpg)
Juba tänasest linastub Eestimaa kinodes boratilik komöödia «Pariisi bravuuritar», kus tehakse nalja tänapäeva staarikultuse aadressil, säästmata ühtki päris seltskonnastaari Briti kuningakojani välja. Film on prantslannade üks selle aasta lemmikuid.
«Pariisi bravuuritar» - varjatud kaameratega filmitud muinasjutt, mille tallinlannad juba ammu ära tegid!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/12/11/4788617t1ha803.jpg)
Peaosas on prantsuse seltskonnastaar Camille Cottin.
Stsenaariumi autorid ning režissöörid Eloïse LANG ja Noémie SAGLIO
Filmi lühikokkuvõte:
Kolmekümnene Camilla – sündinud bravuuritar – taipab, et ta ei ela sellist elu nagu ta väärt on ning otsustab, et vaid kuninglik elu on tema vääriline
Intervjuu Eloïse Langi ja Noémie Saglioga:
Kuidas Bravuuritar sündis? Kas ta on omamoodi segu tüdrukutest ja naistest, kellega te tegelikult kokku olete puutunud?
NS: Jah, ta on segu sellest, mida me oleme näinud ja kuulnud vastusena küsimusele, „mida ma oleksin tahtnud sellises olukorras öelda või vastata“. Bravuuritari huumor põhineb ühel printsiibil: nalju ei tehta niisama ja suvaliselt, ning just see on kindlasti põhjus, miks ta inimestele sümpatiseerib, sest ta julgeb valjusti välja öelda seda, mida kõik mõtlevad… Üldiselt on tegu väga ärritavate reaktsioonidega, mis on ajendatud tema kärsitusest või frustratsioonist.
Näiteks loomapoes tahab ta osta elukat, kes ei pissiks ega kakaks ning talle käib närvidele, et see võimatu on. Tema soovid ja tahtmised on alati suuremad kui tavaline surelik elult oodata võib… Põhimõtteliselt ei kannata Bravuuritar keskpärasust ja kuigi mõnikord võib ta lausa vastik olla, kiindume me temasse ikkagi, sest ta meenutab meile meid endid.
Samuti on tegu kriitilise pildikesega ühiskonnast ning meid ümbritsevast maailmast… Aga absurdne on see, et kuigi me ei üritanud luua midagi universaalset ega inimesi ühendavat, õnnestus meil siiski inimesi puudutada…
Kõige hämmastavam on filmi juures see missioon, mille tegelaskuju näib olevat ette võtnud
EL: On tõsi, et ainus mängufilmi süžee, mida meie formaadile kohandada sai, oli saata meie tegelaskuju millegi otsingutele, et tema teekonnal oleks sügavam mõte sees… Kõigepealt mõtlesime ta saata Ameerika Ühendriikidesse, Hollywoodi, aga väga kiiresti otsustasime siiski jääda Euroopasse, kus kõige seksikam ja ihaldusväärsem poissmees on Harry! Kõik tüdrukud on kunagi unistanud printsessiks olemisest ja lihtsamast elust…
Aga tõsiselt õnnestus teil midagi ära teha selle koha pealt, (peale Camille Cottini ande, mille juurde me hiljem tagasi tuleme), et „päris“ inimeste reaktsioon, kellega Bravuuritar oma inglise saagas kokku puutub, on uskumatu...
EL: Ja ootamatu! Need on hetked, millest me võime filmi stsenaariumi kirjutades unistada, aga need väikesed imed luuakse olukorra enda poolt ega sõltu enam meist… See ongi häppeningi jõud!
NS: Võtame näiteks ühe toatüdruku tema Londoni hotellist: ta sõna otseses mõttes armus Camille’i! Me olime ülemise korruse toas, et stseeni ekraanide kaudu juhtida ja me olime meeleheitel, sest see toatüdruk ei reageerinud sugugi nii, nagu me ette olime kujutanud. Me arvasime, et ta satub hüsteeriasse, kui näeb, et Bravuuritar hotellitoa seinad Prints Harry fotode ja ajaleheväljalõigetega katnud… aga sugugi mitte! Ta suisa aitas plaani ellu viia! Lõpuks saime me 30 minuti jagu toormaterjali…
Kuidas teil kõige selle filmimine õnnestus? Vaatajad imestavad, kuidas te seda tegite, mis trikke te kasutasite…
NS: Igal stseenil oli kolm stsenaariumi. Esiteks filmi stsenaarium (see, milleni me tahtsime jõuda), teiseks triki stsenaarium (kuidas situatsioon läbi mängida) ja kolmandaks Camille’i stsenaarium (kuidas tema reageerib ja olukorda juhib)…
Bravuuritari vestluspartnerid ei tohtinud toimuvas mitte mingil juhul kahelda, eriti arvestades seda, et Camille oli (filmimiseks ja heli salvestamiseks) sageli koos mõne teise isikuga, nt maskeeritud operaatoriga. Seega pidime me vestluspartneritele selgitama, kes see inimene on, nii, et see konteksti sobiks. Selleks võis olenevalt situatsioonist olla näiteks tema assistent, parim sõbranna või maalt pärit nõbu.
EL: Mis meisse puutub, tuli leida koht, kuhu me end peita saaksime või kus meie kohalolekut seletada oli võimalik, isegi kui tuli kasutada maskeeringut. Ja kuidas kaameraid filmimispaika tuua, kui need pidid sageli olema peidetud kottidesse, mida tuli mõnedes kohtades näiteks turvaväravatest läbi viia? Ja mida öelda, kui politsei meid kinni peaks pidama?
NS: See oligi 4. stsenaarium, susserdamine! Üldiselt naersime me rumalalt, kasutades tüdrukute õhtu ettekäänet, ja meid kolmekesi võeti vahele, aga ülejäänud meeskond pääses minema ja sai filmitud või salvestatud materjali päästa… Näiteks stseeni, kus Camille Kensingtoni palee väravatel ronib, sai läbi mängida üksainus kord. Seda stseeni valmistasime me põhjalikult ette mitu tundi, võtsime filmimispaigast õhukaadreid ja panime täpselt paika, kus igaüks meist asub ja millist maskeeringut kasutab…
Too hetk oli kindlasti eriti riskantne…
NS: Jah, see ning ratsakaardiväe stseen: need on äärmiselt kaitstud kohad. Saime isegi teada, et ümbritsevatel katustel on snaiperid, et printsi kaitsta!
EL: Sellepärast kandis Camille ka hästi värvilisi riideid ja kontsi, et ta kindlasti kedagi ei hirmutaks. Samuti ei olnud tal mikrofoni küljes, juhuks kui ta peaks arreteeritama, mis juhtuski! Heliinsener oli selleks puhuks peitnud väravate ette tolmurulli meenutava kera, kus tema tehnika sees oli, ning kui politsei vahele segas, sai ta selle sealt rahulikult kätte! Igaks juhuks filmisime me kõik sellised veidi ohtlikud stseenid viimasena. Olime Londonis umbes kuu aega ning oht vajaliku materjali tagamiseks aina kasvas, arvestades võimalikku riigist välja saatmise ohtu…
NS: Muide, Camille’il ei ole enam lubatud Londonis ühegi kuningliku perega seotud ürituse lähedusse minna, näiteks nagu ratsakaardiväe tseremooniale…
/nginx/o/2015/12/11/4788613t1h05cf.jpg)
Kuidas teil õnnestus Bravuuritari „ohvreid“ nii uskumatult hästi valida? Uskumatud tegelased olid näiteks etiketiõpetaja ja notar…
EL: Eelkõige interneti kaudu, sest me filmisime päriselu. Seejärel saatsime me tootmisassistendi maad uurima. Tema leppis nendega kohtumise kokku või käis isiklikult kohal ning esitas meile seejärel lühikese kokkuvõtte koha planeeringu jms kohta. Tänu sellele saime me operaatoreid ja Camille’i nii hästi kui võimalik juhendada. Notari stseeni filmis Camille erinevate notaritega 10 korda… Alati oli miski, mis ei toiminud, kuni jõudsime selleni, kes oma reaktsiooniga stsenaariumi mõjutas.
/nginx/o/2015/12/11/4788611t1hf14f.jpg)
Räägime nüüd põhistaarist, Camille Cottinist ja tema näitlejatööst. Teil oli eelnev kogemus temaga minisarjas koos töötamisest. Kas ta suutis teid veel üllatada?
NS: Loomulikult, kogu aeg! Usun, et ta on ainus komöödianäitlejatar, kes on võimeline seda osa mängima ja usaldama sajaprotsendiliselt kaht autorit, kes talle tema tegeliku isiksusega täielikult vastanduva rolli on kirjutanud! Camille on tagasihoidlik ja armas, aga ta võttis ette keerulisi, mõnikord isegi ohtlikke asju, näidates üles märkimisväärset usaldust. Meie aga usaldasime samamoodi tema võimet meie ootustele vastata: teadsime, et ta saab suurepäraselt hakkama, isegi kui tal on ainult üks võimalus stseeniga hakkama saada, sest teine võte ei olnud lihtsalt võimalik!
Siis on veel lõpus see Hyde Parki stseen, kus ta publikule jutlust peab ja teda ümbritsevate inimeste nägudest on näha, et see toimib!
NS: Jah, ta püüdis nad õnge! Aga ma olen veendunud, et Camille suudab kõik välja mängida, esiteks kuna ta on tõeline koomik, ning teiseks kuna talle meeldib tohutult tema tegelaskuju ja seda on näha. Mulle meenub eriti stseen jalgpalluri naisega – on näha, et ta naudib seda tõeliselt ja tunneb sellest siirast rõõmu.
EL: Minu jaoks on kõige uskumatum, et ta suutis tõsisena püsida ja mitte end ribadeks naerda, hoolimata nendest asjadest, mida me lasime tal öelda ja teha eepilistes filmimistingimustes, kus on loogiliselt võimatu keskenduda!
/nginx/o/2015/12/11/4788607t1h55af.jpg)
Uskumatu, kuid tõsi. See, mida pariislanna alles hiljuti tegi, sai meie eestlannadest bravuuritaride poolt juba aastaid tagasi edukalt ellu viidud.
Bravuurikate tallinlannade seiklusi näed SIIT!