/nginx/o/2015/12/10/4783775t1h8970.jpg)
Ühe miljoni naisega tehtud uuring näitas, et õnnetu olemine ega depressioon ei ole tapvad ning «õnneseened» ei pruugi elada kauem.
Õnnetu olemine ei tapa ja õnnelik olemine ei pikenda eluiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austraalia New South Walesi ülikooli teadlasi huvitasid nii stressi kui depressiooni tagajärjed kui nende seos suremisega, edastab The Telegraph.
Uuring näitas, et depressioonis ja halvema tervisega inimesed ei olnud kogu aeg õnnetud, küll oli neil viletsamaid perioode just terviseprobleemide tõttu.
Kümme aastat kestnud uuring näitas, et stress, depressioon ja sellega kaasnevad haigused, mis toovad kaasa õnnetu olemise, ei mõjuta suremust.
Uuringut juhtinud Bette Liu selgitas, et haigus võib tekitada õnnetu olemise, kuid õnnetu olemine ei tee haigeks.
«Me ei leidnud õnnetu olemise, stressi ning suremuse vahelist seost. Kümme aastat kestnud uuringus vaadeldi ühe miljoni naise elu,» teatas teadlane.
Naisi jälgiti esmalt kolm aastat ning siis paluti naistel määratleda, kui õnnelikud nad on. Iga kuues naine teatas, et on suhteliselt õnnelik.
End kõige õnnetumaks pidanud naised suitsetasid, ei treeninud ja elasid üksinda.
Need naised, kellel oli juba enne uuringut vilets tervis, pidasid end selle tõttu õnnetuks ja stressis olevaks, samuti arvasid nad, et neil ei ole oma elu üle kontrolli ja nad olid närvilised.
Neil naistel täheldati, et õnnetu olemise põhjuseks oli eelkõige haigus.
Uurijad rõhutasid, et mitme varasema uuringu kohaselt kahandab õnnetu olemine eluiga, kuid see ei pea paika.
«See uuring on hea uudis süngetele, halvas tujus olijatele, et süngus ei pruugi neid tappa ja seega ei ole oodata enneaegset surma,» lisas Oxfordi ülikooli teadlane Richard Peto.
Ta lisas, et stress ja depressioon toovad kaasa vaimu ja keha hävitavat, kuid stress ja depressioon iseenesest ei tapa.
Uuringus oli põhirõhk 700 000 naisel, kelle keskmine vanus oli 59 eluaastat ning kellest uuringu ajal suri 30 000.
Uuring näitas, et surnute seas oli võrdselt neid, kes elasid pidevas depressioonis ja kurbuses kui ka neid, kes olid enamjaolt õnnelikud.
Teadlaste sõnul oli naistel peal tehtud uuring nii laialdane, et sai kindla vastuse – õnnetu olemine ei ole tappev ja pidev õnnetunne ei pikenda elu.
«Siiani on liikvel mitmeid linnalegende, et õnn pikendab eluiga ja muud sarnast. Inimesed peaksid aru saama, et haigestumisel on palju põhjuseid ning haigus on see, mis õnnetuks teeb,» nentisid uurijad.