Selgus aasta muusik

Tõnu Kõrvits teeb Nõmmel diskot Foto: Karli Saul/SCANPIX

Eesti rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid helilooja Tõnu Kõrvitsa aasta muusikuks kauni ja vaimseid väärtusi hoidva muusika eest.

Aasta muusiku tiitel antakse Tõnu Kõrvitsale üle 11. detsembril Tallinna Mustpeade majas kell 19 algaval Tallinna filharmoonia kontserdil „Portree“. Kontserdi salvestavad ETV ja Klassikaraadio ning seda saab näha-kuulda 10. jaanuaril.

Kontserdil kõlavad Tõnu Kõrvitsa kitarrikontsert ja saksofonikontsert «...neis aedades», kammerpala «Allikas» ja esiettekandes kooriteos «Päikeselaul». Esinevad Tallinna kammerorkester ja Eesti filharmoonia kammerkoor Kaspars Putninši dirigeerimisel, solistid on Kirsi Tilk (kitarr), Virgo Veldi (saksofon) ja Madis Metsamart (vibrafon).

Heliloojaga vestleb kontserdil muusikateadlane Evi Arujärv, kes on öelnud, et Tõnu Kõrvitsa looming on otsekui uks sellest maailmast teistesse maailmadesse – rahvapärimuse, müüditeadvuse, alateadvuse salailmadesse. «Tema faktuurimustrid on fantaasiarikkad ja muutlikud, kuid nende südamikuks on meloodiad – vaikne hingekõne. Sageli on need otsekui loobumust tulvil, vaikse puhanguna lõpmatusse hääbuvad. Mõni neist puhkeb ootamatu värvirikka õiena – et põgusa ilmutusena hajuda. Aga sama oluline on vaikus – hääbumised, katkestused, tühjus. Mõnikord tundub, et vaikus on Tõnu Kõrvitsa muusikas isegi tähtsam kui muusikaline materjal. Sest see vaikus on täidetud – ta peidab saladust.»

Foto: Presidendi kantselei

Aasta muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud viljakat koostööd Eesti rahvusringhäälinguga. Eesti raadio on salvestanud Tõnu Kõrvitsa loomingut juba helilooja karjääri algusest peale. Kui Eesti osales esmakordselt rahvusvahelisel heliloojate rostrumil 1994. aastal, oli võistlevaks teoseks toona veel Muusikaakadeemias õppiva Tõnu Kõrvitsa esimene suurteos - kitarrikontsert. Suurem osa Tõnu Kõrvitsa teostest on jäädvustatud raadio fondi. Samuti on Tõnu Kõrvits teinud ise Klassikaraadios saateid uuest muusikast.

Tõnu Kõrvits (1969) õppis Eesti muusika- ja teatriakadeemias Raimo Kangro ja professor Jaan Räätsa juhendamisel ning täiendas end meistrikursustel välismaal. 1990ndatest aastatest peale on Tõnu Kõrvits üks juhtivaid Eesti heliloojaid, kelle teosed kõlavad Eesti tähtsaimate muusikakollektiivide repertuaaris.

Tõnu Kõrvitsa loomingut iseloomustab romantiline, lüüriline ja värvirohke helikeel. Olulisel kohal on tema teostes fantaasiarikkad looduskujundid ja Eesti rahvamuusika ürgsed kõlad.

Kuulajad armastavad Tõnu Kõrvitsa loomingut. Tema teoseid on suure pühendumisega esitanud nii üldlaulupeo ühendkoor kui ka Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester ja Eesti riiklik sümfooniaorkester. Kõrvitsa muusika kõlab aina rohkem välismaal mainekate kooride ja orkestrite esituses ning tema teoseid on jäädvustatud paljudele heliplaatidele. Tõnu Kõrvitsa helitöödest on tuntuim Eesti rahvamuusikal rajanev koori- ja orkestriteos «Kreegi vihik». Tänavu sügisel sai esiettekande Tõnu Kõrvitsa uus suurteos «Lageda laulud».

Andeka ja viljaka loojana on Tõnu Kõrvits korduvalt pälvinud riiklike ja kultuuriinstitutsioonide tunnustust. 2001. aastal autasustati teda Heino Elleri nimelise muusikapreemiaga, 2002. aastal omistati talle Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia ning 2004. ja 2014. aastal Eesti kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. 2011. pälvis Kõrvits Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Eesti kooriühing valis Tõnu Kõrvitsa aasta kooriheliloojaks 2014.