Viikingid ei saabunud Gröönimaale ega lahkunud sealt kliimamuutuse tõttu

Viikingiaegne ehitis

FOTO: Vida Press

Hiljutine uuring näitas, et kliimamuutus ei olnud kümnenda sajandi keskel see, mille tõttu viikingid Gröönimaale elama asusid ning 400 aastat hiljem lahkusid.

Aastakümneid oletati, et varakeskajal aset leidnud kliimasoojenemise tõttu muutus Gröönimaa Skandinaavia sõdalastele-seiklejatele atraktiivseks, edastab foxnews.com.

Teadlased uurisid Edela-Gröönimaa ja Baffini saare liustike muutumist viimase 1000 aasta jooksul. Tulemused näitasid, et kui viikingid kümnendal sajandil Gröönimaale jõudsid, ei olnud seal nii soe nagu seni arvati. Tegemist oli üsna karmi ja külma paigaga.

Euroopas oli soe periood 950 – 1250, kuid seda ei olnud tunda näiteks Gröönimaal. Ajaloolistel andmetel seilasid viikingid Islandilt Gröönimaale esmakordselt 985. aastal ning esimesed asulad rajati üsna kiiresti. Kümnendal sajandil võis Gröönimaal elada kuni 5000 viikingit, kes elatusid kalapüügist, morskade võhkade müügist ja põllumajandusest.

«Üsna enam saab selgeks, et keskaja soe periood oli vaid Euroopas, mitte globaalselt. Tegemist oli Euroopa keskse kliimailminguga,» teatas Columbia ülikooli liustikugeoloog Nicolas Young.

Uus uuring seadis kahtluse alla varasemad kliimateooriad, mis toetasid arvamust, et viikingid asusid Gröönimaale elama pehme kliima tõttu ja lahkusid sealt, kui kliima muutus karmimaks.

Arheoloogilised uuringud näitasid, et viikingid jätsid Gröönimaa asulad maha ajavahemikul 1360 – 1460. Teooria kohaselt saabus siis väike jääaeg, mis kestis 1300 – 1850.

Gröönimaa liustike varasematest jääkihtidest ja kivimitest ei leitud märke, mis oleks viidanud järsule kliimamuutusele.

Ajaloolased, arheoloogid, kliimauurijad ja geoloogid murravad seni pead, miks viikingid Gröönimaalt ootamatult lahkusid. Ühe teooriana on välja pakutud põliselanikke inuitte, kes skandinaavlaste elu põrguks tegid, kuid ka koduloomade poolt tekitatud pinnaseerosiooni ning meresaaduste vähenemist.

«Mulle ei meeldi liiga lihtne teooria, et viikingid läksid Gröönimaale soojal ajal ja lahkusid külma tõttu. Varakeskaja sooja perioodiga ei saa selgitada viikingite saabumist ja lahkumist, kuna Gröönimal seda ei olnud,» teatas Islandi Akureyri ülikooli ajaloolane Astrid Ogilvie.

Esimesed eurooplastest meresõitjad jõudsid Gröönimaale 18. sajandi lõpul.

Gröönimaa liustikuala kivimite uuringu teinud teadlased eesotsas USA Buffalo ülikooli geokeemiku Jörg Schäferiga uurisid berüllium-10 isotoobi esinemist liustikualal. See näitas, et Gröönimaa kliima oli sajandite jooksul ühtlaselt madalate temperatuuridega ja jahe.

Tagasi üles