Algne Mona Lisa oli inetum?

Leonardo Da Vinci «Mona Lisa»

FOTO: SCANPIX

Itaalia renessansikunstniku Leonardo da Vinci kuulsa maali «Mona Lisa» värvikihi alt paljastus veel mitu naiseportreed.

Prantsuse kunstiteadlane Pascal Cotte on Mona Lisat uurinud kümme aastat valgus tehnoloogia abil ning tema arvates oli algne portree olemasolevast erinev ja inetum, edastab BBC.

«Mona Lisa» asub Pariisi kuulsas Louvre`i muuseumis, kuid muuseum ei ole Cotte´i väidet kommenteerinud.

Kunstekspertide sõnul oli da Vinci modelliks Firenze maineka kaupmehe Francesco del Giokondo naine Lisa del Giocondo ning selle naise müstiline naeratus oli kunstniku lummanud.

Cotte`i väite kohaselt võis kunstnik oma maalil kujutada hoopis teist naist, enne kui ta maalis Mona Lisa.

Prantslane sai Louvre´i loal esmakordselt seda maali uurida 2004. aastal, kasutades selleks värvikihtide eraldamise meetodit. Valguse tagasipeegeldumine paljastas nii kihid kui kihtide vahel oleva.

«Mona Lisa» on teadlastele huvi pakkunud pikka aega, kuid seni ei ole selle maali mõistatust lõpikult lahendatud, kuna igal uurimiskorral jääb veel midagi silma, mis nõuab uurimist.

Varem on kasutatud uurimiseks näiteks infrapunavalgust ja spektraalanalüüsi, kuid Cotte`i arvates on tema uurimistehnika kõige sügavamale minev.

«Minu kasutatud tehnika kooris maali kiht kihi haaval nagu kooritakse sibulat. Selle abil saab kõik värvikihid eristada,» teatas ekspert.

Kunstiajaloolaaste andmetel valmis da Vincil «Mona Lisa» ajavahemikul 1503 – 1517, kui ta esmalt töötas Itaalias Firenzes ja siis Prantsusmaal.

Cotte`i arvates nägi kunstniku loodud naine algselt teistsugune välja ning kunstniku nägemus maalist oli lõpptulemusest erinev. Ei ole täpselt teada, mis sundis da Vincit meelt muutma ja algset üle joonistama.

«Kihiline uurimismeetod näitas hoopis teistsugust naist, mitte seda Mona Lisat, keda näeme praegu,» lausus prantslane.

Cotte`i teatel oli da Vinci mustandil veel kaks naisekuju, millel oli suurem pea ja nina, suuremad käed, kuid kitsamad huuled ehk algne naisekuju nägi suurem ja robustsem välja.

On ka neid kunstiteadlasi, kes peavad Cotte`i väidet odava kuulsuse otsimiseks. Üks neist on inglane, Oxfordi ülikooli professor Martin Kemp.

«Leonardo da Vinci võis teha mitmeid visandeid, millest arenes lõplik Mona Lisa. Maalil ei ole aluskihtides näha erinevaid naisi, vaid ühe naise portree arengut,» teatas Kemp.

Wikipedia: «Mona Lisa» on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 sentimeetrit.

Leonardo da Vinci viis "Mona Lisa" oma elu lõpus endaga kaasa Prantsusmaale. Kuningas François I ostis selle ära ja paigutas oma vannituppa. Pärast Prantsuse revolutsiooni kuulutati Louvre ja «Mona Lisa» nagu kõik teisedki Louvre'is olevad kunstiteosed riigi omandiks.

Populaarne

Tagasi üles