«Töötasin kahe Toomasega kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva,» viitas Masso president Toomas Hendrik Ilvesele ja kantselei pressiülemale Toomas Sildamile. «Üks oli mu kolleeg, teine ülemus. Koostööd presidendiga alustasin õigupoolest varem: toimetasin tema artiklikogu Omalla Äänellä, mis ilmus Soomes 2011. Kuna president leidis, et sain ta mõtetest aru ja oskasin neid kirja panna, palkas ta mind hiljem oma nõunikuks, et aitaksin teda edaspidi ka tema kõnede ja artikllite vormimise juures. Leping tehti ametiaja lõpuni,» kirjutas ta veebikeskkonnas nihilist.fm.
Siis hakkasid liikuma jutud presidendi ja Masso vahel susisevast armuafäärist. «Ometi käskis kantseleidirektor Siim Raie mul 2. märtsil 2015 pärast rutiinset töökoosolekut jääda nõupidamisruumi, kus mind sunniti alla kirjutama mu selja taga valmis kirjutatud koondamispaberitele, vastasel korral ähvardati mind turvameeste abil jõuga majast välja tõsta,» jätkas Masso.
Masso kirjeldas, et tema e-postkast oli juba talle teadmata suletud, pooleliolevad meilid jäid lõpetamata, kontaktid informeerimata, arvuti võeti ära, ta ei saanud kellegagi rääkida, pidi valve all asjad kokku panema ja majast lahkuma.
«Teisisõnu, mind visati mu töökohalt välja nagu ohtlikku kriminaali, mingit põhjust või selgitust andmata. Ühtegi etteheidet tehtud (või tegemata) töö kohta polnud mulle tehtud, vastupidi. Avalikkusele teatati, et mu ametikoht osutus ühtäkki mittevajalikuks,» kirjutas Masso.
Masso sõnul sai temast mitmete allikate väitel juhuslik kaaskannataja suuremas skeemis, mille kõigist aspektidest pole ta siiani teadlik.