:format(webp)/nginx/o/2015/12/07/4776549t1h852b.jpg)
Briti saarte üks kuulsamaid vaatamisväärsusi, eelajalooline megaliitehitis Stonehenge on uue uuringu kohaselt «teise ringi» monument.
Väide: Stonehenge on «teise ringi» megaliitehitis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimine näitas, et Wiltshire´i tasandikul asuv ehitis valmistati juba varem Walesis püsti olnud ehitise kividest, edastab The Guradian.
Oletatakse, et Walesisi oli 500 aastat enne Wiltshire´i Stonehenge`i samasugune ümara kujuga kiviring.
Just sinakad kiltkivid, millest Stonehenge on tehtud, lubasid oletada kivide kasutamist varasemal ajal ja teises kohas.
Arheoloogidele on pikka aega teada, et Stonehenge`i sisemise, hobuseraua kujulise kiviringi kivid on pärit Pembrokeshire´ist Perseli mäestikust, mis asub Salisbury tasandikust rohkem kui 200 kilomeetri kaugusel.
Arheoloogid avastasid nüüd Walesis Carn Goedogis ja Craig Rhos-y-felinis, mis jäävad nimetatud mäestikust põhja, samasuguseid sinakaid kiltkive, millest koosneb Stonehenge.
Briti saarte lõunaosast on veel leitud suuri siniseid kiltkive, millest on hakatud mingit suurt objekti rajama, kuid millegipärast on pooleli jäetud. Samuti leiti «laadimisjaam», kus suuri kive minema veeti.
Paigast leiti ka pähklikoorte ja puusöe jäänuseid, mis pärinevad kivimurru tööliste tehtud lõkkest. Nende abil saab kivide täpse raiumise ja ehitamiseks kasutamise aja kindlaks teha.
University College London ajaloolase Mike Parker Pearsoni sõnul on tegemist erakordse avastusega.
«Craig Rhos-y-felini kivid pärinevad ajast 3400 eKr ja Carn Goedogi omad 3200 eKr, mis on huvitavad faktid, sest meie andmetel ei püstitatud Wiltshire´i Stonehenge`i suuri kiltkive enne kui 2900 eKr. Võimalik, et neoliitikumis kulus nende suurte kivide vedamiseks Walesist Stonehenge`i praegusse paika 500 aastat, kuid see on ebatõenäoline. Loogilisem on, et esmalt kasutati suuri siniseid kiltkive Walesis kohaliku monumendina, siis võeti see konument laiali ja veeti Salisbury tasandikule,» selgitas Pearson.
Pearsoni arvates saab selle tõendi alusel pidada Stonehenge`i senisest vanemaks.
«Walesis oli kuskil kiltkivikarjääri juures kilkivist monument ehk esimene Stonehenge. Nüüdne Stonehenge on niiöelda taaskasutuskividest ehk teise ringi monument,» lausus Pearson.
Arheoloogide sõnul on suur tõenäosus, et sinised suured kiltkivid võisid Salisbury tasandikule jõuda juba 3200 eKr ning liivakivid lisati monumenti hiljem.
Bournemouthi ülikooli ajaloolane Kate Welham on arvamusel, et Walesis maha võetud monument asus kahe kivimikarjääri vahel.
«Viisime läbi geofüüsikalised uuringud ja katsekaevamised ning tegime aerofotosid, mis lubavad oletada, et leidsime algse Stonehenge´i koha. Uurime ala edasi ja suure tõenäosusega avastatakse 2016. aastal midagi erakordset,» nentis teadlane.
Ajaloolaste arvates oli kiltkivide vedamine Walesist Salisbury tasandikule suur neoliitiline ettevõtmine, mis nõudis tollast tipptehnoloogiat ja head logistikat.
Arheoloogide andmetel kaalus iga suur kiltkivimonoliit umbes kaks tonni ning neid oli kokku 80. Nende vedamiseks võidi kasutada puidust rullikuid ning härgi.
Pearsoni sõnul kasutasid samasugust suurte kivide vedamissüsteemi kauge maa taha ka Madagaskari põliselanikud.
«Üks viimastest teooriatest on, et Stonehenge oli ehitamise ajal hõimude ühendaja, sest sellise kolossaalse monumendi püstitamiseks oli vaja sadu inimesi,» teatas Pearson.
Ta lisas, et Stonehenge on nagu tollane «Ikea mööbel», mida sai «kergelt» kokku panna ja lahti võtta.