/nginx/o/2010/11/16/467855t1hd2f3.jpg)
USA kosmoseagentuuri NASA teadlased avastasid Maale võrdlemisi lähedalt «noore» musta augu.
NASA avastas «noore» musta augu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astronoomide sõnul tekkis see must auk supernoova plahvatuse tagajärjel vaid 30 aastat tagasi, kirjutab The Telegraph.
Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusena võib tekkida ülitihe objekt nagu neutrontäht või must auk.
Supernoovaplahvatus leidis aset 1979.aastal Maast umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkujus asuvas galaktikas M100.
Amatöörastronoomi poolt avastatud supernoova nimetusega SN1979C oli lühikese aja jooksul näha säravamana kui ülejäänud selle galaktika tähed.
Hiljem leiti kolme teleskoobi, NASA Chandra, Euroopa kosmoseagentuuri XMM-Newtoni ja Saksamaa ROSATi abil, et seal on tugev röntgenkiirgus.
Röntgenkiirgus oli väga võimas 1995 – 2007. Arvatakse, et seda põhjustas ainet endasse neelav must auk.
Astronoomide on veendunud, et musta augu tekke taga meie Päikesest 20 korda suurema tähe plahvatus ja gravitatsiooniline kollaps.
Eksperdid lisasid, et sellest sai nähtav galaktiline objekt, mis on nii tihe, et isegi valgus ei pääse sellest välja.
«Kui meie tähelepanekud on õiged, siis oleme leidnud meile lähima supernoovaplahvatuse ja musta augu näite,» lausus Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskuse teadlane Daniel Patnaude.
Kuigi teadlased on välja käinud musta augu idee, ei välista nad, et röntgenkiirgust võib tekitada ka noor, kiiresti pöörlev neutrontäht.