Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Abielusaate unelmate paar Liis ja Juhan ei ole enam abielus! Loe, miks!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Elu24
Copy
Abielusaate Liis
Abielusaate Liis Foto: TV3

Skandaalses armueksperimendis «Abielus esimesest silmapilgust» ainus kokku jäänud paar Liis ja Juhan on praeguseks lahku läinud.

«Liis on seda tüüpi naine, kellega ma pigem eelistaks sõber olla. Ma eelistaks sealt edasi mitte minna. Me töötame sõpradena paremini välja,» seletas Juhan.

«Liis on kindlasti müstiline tegelane. Ta teeb enda ärakaotamise triki, et ta tõmbab riide üle pea, riie kukub maha ja siis ta on kadunud. Ta võib ära kaduda täiesti määramata ajaks ja taas ilmuda välja mingis teises riigis või midagi sarnast,» ütles Juhan. «Mõnikord ta ei jõudnud magama, aga järgmine päev pidime midagi tegema ja siis ta oli nagu zombi.»

Juhanit hakkas häirima see, et Liis tegi asju nii, kuidas juhtus ja kippus lihtsalt ära haihtuma. 

«Me oleme erinevad inimesed. Ma ei saa aru, kuidas saab inimene nii kunsti sisse olla mattunud. Samas ma saan sellest aru, sest kui sa midagi armastad, siis annad endast kõik sellesse,» ütles Liis. 

See, et Juhan on kunstnik, ei tähenda, et ta maailma boheemlasliku muretusega suhtuks.

«Ma ei tunne ennast väga kindlalt, kui ma olen suhtes, kus üks pooltest on täiesti boheemlik või liiga spontaanne,» tunnistas Juhan. «Suur spontaansus kipub mind ärritama ja põhjustab enesekindlust. Ma olen iseendale kunsti tegemisel režiimi välja töötanud ja sellest ma ka kinni pean.»

Juhan märkis, et saade on õpetanud talle seda, et naine peaks kindlasti olema muusa, aga sealjuures peaks muusa omadustes olema metoodilisust ja plaanipärasust.

Liisile oli saates algusest peale vastumeelt, et ta pidi kolima Juhani juurde. Kooseluga ta harjuda ei suutnudki.

«Mina igatsesin enda kallist kodu ja oma loomi ja oma olemust ja asju. Juhani juures tundus, nagu kõik need maalid vaataks mind, kas ma olen samasugune. Mõnes mõttes oli jälle hästi äge, et kõik need hullud asjad, mis me tegime, ja selle tõttu jäime headeks sõpradeks,» rääkis Liis. «Tal on elu eesmärgiks teha kunsti. Ta ei ole loodud minuga kokku. Sellepärast on raske koos olla, kui ühel inimesel on siht paigas, aga teine inimene ei tea, kuhu tema siht viib.»

Artikli foto
Foto: Elika Hunt
Tagasi üles